Läheb kõnetoru juurde; koputab ja jääb kuulama. Krahv nõuab saapaid ja kohvi poole tunni pärast. Julie on muserdatud. Palub, et Jean teda käskiks tegema ükskõik mida. Et ta kuuletub nagu koer. Jean ütleb, et kui krahv käsiks tal endal kõri läbi lõigata ss ta teeks seda jalamaid. Päikesevalgus on nüüd langenud põrandale ja valgustab Jeani. Ta hõõrub käsi, nagu soojendaks neid tule ääres. Võtab habemenoa ja pistab selle Juleiele pihku ning sositab talle midagi. Julie tänab ning ütleb, et läheb nüüd puhkama. Jean ütleb, et Julie pole enam esimene, vaid viimane. Preili astub täis otsustavust uksest välja. Lõpp.
" Arst lheb minema, knal kustub ja jlle on kuulda: "Bu- bu- bu..." Poole tunni prast sidab keegi tare ette. Hrrased on haiglasseminekuks vanrki andnud. Jefim seab end valmis ja lhebki... Ja siis saabub ilus, selge hommik. Pelagejat pole kodus: ta on linud haiglasse kuulama, kuidas on lood Jefimiga. Kuskil nutab laps ja Varka kuuleb, kuidas keegi laulab tema hlega: "iu- kussu magama, laulan sulle laulu ma..." Pelageja tuleb tagasi; ta lb risti ette ja sositab: "sel arstiti teda, aga hommikul heitis ta hinge... Rahu tema hingele, igavene rahu... tlevad, et oli hiljaks jnud... Oleks pidanud varem." Varka lheb metsa ja nutab seal, aga kki lb keegi teda kuklasse sellise juga, et ta prkab peaga vastu kaske. Ta tstab silmad les ja ned enese ees oma kingsepast peremeest. "No mis se olgu, sina nurjatu!" tleb peremees. "Laps nutab, aga sina magad?" Peremees rebib teda valusasti krvast, tema aga raputab pead, kiigutab hlli ning miseb oma laulu
Emale ei ütle Salme midagi. Paari päeva pärast ostustab Leemet Hiiet külastada,kuidas ta elab.Isa on tal ju karm.käsib muudkui tööle.Nii lähevadki Ints ja Leemet.Nähes ünnetut tüdrukut läehb Leemet lauta ja sositab ussisünu,mispeale hundid magama jäävad.Neid samu sünu õpetab poiss ka tüdrukule.Sellega kergeneb Hiie elu,ta ein pea enam hunte nii palju söötma ja saab poistega koos metsas kolistada.Vanemad aga ei saa aru,mis huntidel viga et need aina unised on
the Ville has the most palaces, including the Louvre and City Hall, and the Université has all the colleges, including the Sorbonne. 4. raamat Kuusteist aastat enne kahe esimese raamatu sündmustikku, asetati Quasimodo hüljatud lastele mõeldud voodile Notre Dame'is. Rahvas on hirmunud lapse inetust välimusest kuni noor preester ta endaga kaasa võtab. Üks pealtvaatajatest sositab, et preester, Claude Frollo, on oletatavasti võlur. Kogu oma elu oli Frollo saatuseks teenida kirikus. Ta oli alati silmapaistev õpilane, suurepärane kõigis ainetes, eriti filosoofias ja arstiteaduses. Ta vanemad surid 1466. aastal katku. Ja Claude adopteeris oma noorema venna Jehani. Kuni selle hetkeni oma elu, ei armastanud Claude midagi peale raamatute. Aga armastus venna vastu avas ta südame uuele elule. Ta pühendus täielikult oma vennale ja sai tänu sellele veelgi
Ehitustöödega alustati 1163 Charlemangne'i poolt ja viidi lõpule Philip Augustuse poolt rohkem kui sajand hiljem. Jutustaja jagab Pariisi kolmeks linnaosaks: Vanalinn,Ülikoolilinn ja Uuslinn 4. raamat Kuusteist aastat enne kahe esimese raamatu sündmustikku, asetati Quasimodo hüljatud lastele mõeldud voodile Notre Dame'is. Rahvas on hirmunud lapse inetust välimusest kuni noor preester ta endaga kaasa võtab. Üks pealtvaatajatest sositab, et preester, Claude Frollo, on oletatavasti võlur. Kogu oma elu oli Frollo saatuseks teenida kirikus. Ta oli alati silmapaistev õpilane, suurepärane kõigis ainetes, eriti filosoofias ja arstiteaduses. Ta vanemad surid 1466. aastal katku. Ja Claude adopteeris oma noorema venna Jehani. Kuni selle hetkeni oma elu, ei armastanud Claude midagi peale raamatute. Aga armastus venna vastu avas ta südame uuele elule. Ta pühendus täielikult oma vennale ja sai tänu sellele veelgi
annaabi.ee 
