- Millele viitab katkestuspind? - Nimeta stratigraafilisi alldistsipliine? - Mis on kronostratigraafia ja geokronoloogia vahe? Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. - Millised tegurid kontrollivad murenemist? - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? - Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? - Millise protsessi tulemusel moodustuvad savimineraalid? hüdrolüüs - Kuidas hinnata nt haliidi/kvartsi porsumistundlikkust? - Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale?
Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Palivere pikim, Laeva. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. 26. Mis on voor
protsessid Maa pinnal. Murenemise tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad ja muutub nende keemiline ja mineraalne koostis Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima, maapinna reljeef - Mis juhtub rabenemisel lähtekivimiga? Lähtekivim puruneb ja desintegreerub, kuid keemiline ja mineraalne koostis ei muutu - Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine
23. Mis on kaljuvoor? Mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Lihula, Vilsandi. 24. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 25. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Koosnevad jääjõgede põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 26. Mis on voor?
Kaljuvoor on mandrijäätekkeline kulutusvorm, mis on enamasti voolujoonelise kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. Näiteks Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi ning Kessulaid Suures väinas. 25. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Piklik vallitaoline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud kunagise liustikuserva ette. Tekkisid tavaliselt siis, kui liustik püsis pikemat aega ühel kohal. Osaliselt sorteerunud materjal. 2 26. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. Parimad väljakujunenud pikioosid Pandivere kõrgustikul, põikoosid Lääne-Eestis. 30-40m kõrgused, järsunõlvalised. Võivad moodustada pikki oosiahelikke. Palivere pikim, Laeva
annaabi.ee 
