paljudes riikides. Laenud olid ümber pakitud keerukateks väärtpaberiteks ja sageli väga läbipaistmatul moel ning riskihindamissüsteemid ja regulatsioonid ei toiminud selles osas piisavalt. Tekkis finantsturgudel olukord, et alusriskid kasvasid finantsportfellide läbipaistmatuse tõttu hoomamatult suureks. Samuti tänu leebetele regulatsioonidele saab näidata end majanduslikult võimekamanameeldides rohkem investoritele ning ka pettuste läbiviimine. 6 Turu tasakaal George Sorose hinnangul on aga klassikalise majandussuuna teoreetikud eksiteel arvates, et turg loob majanduses tasakaalu ning ajutisi häireid võib eirata. (George Sorose 1999: 82-83). Sorose seisukohalt on turg pidevas liikumises ja tasakaal on pigem erand ning see on hea. „Võimalus, et tasakaalu ei saavutatagi, et pruugi küll loogilist konstruktsiooni kehtetuks muuta, aga kui hüpoteetiline tasakaal pakutakse reaalsuse mudelina, siis on tegemist tõsise moonutusega.“ (George Sorose 1999: 83).
Esmalt on meil aga tarvis ühineda rahvusvahelise kunstieluga, mida me oleme seni vaadanud eemalt nagu teatrietendust. Nüüd on meil võimalus selles ise osaleda ja ka ise Eestis luua selline kunstielu nagu on igal pool Euroopas. Küll see rahvuslikkus nii või teisiti ilmsiks tuleb, kuid kui me pole rahvusvaheliselt arvestatav kunstimaa, siis pole sellest rahvuslikkusest midagi rääkida siis võib eesti kunst olla heal juhul vaid kohalik eksootika. KASUTATUD KIRJANDUS: Aine Aineta, Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Tallinn 1994 6
vaatamata kuulumisele ühte suurde sõjalisse ning teisse majandus- ja väärtuspõhisesse liitu. Prantslased, itaallased ja paljud teisedki suuremad rahvad peavad kõike kindlasti väikese riigi kodaniku rumalaks mõttelennuks, patsudades samal ajal õlale, julgustades minevikku tagaplaanile jätma, kuid vaadates ida poole, näib, et midagi on küll väga valesti. Praeguseks on selge, et Lääne rahalised vahendid ja George Sorose fondid ei ole suutnud juurutada Venemaal avatud ühiskonna põhiprintsiipe. Täitsa uskumatu, mis toimub meie naaberriigis, neist on jälle saamas jälle ühe juhiga suletud ühiskond, kus puudub opositsioon. Tasub meenutada ainult 2004. aasta presidendi valimisi, kui opositsiooni kandidaat Ivan Rõbkin kaotati keset kampaaniat lihtsalt ära. Kui siia lisada juurde selle kümnendi meeldejäävaima tsitaadi minu jaoks, kus praegune
kümnendi kokkuvõtmisel. Sõna "kriis" tuleneb kreeka keelest ning tähendab eemaldumist, muutumist, liikumist, katkestust ja nihet. Mõistagi võib rääkida kriisist kogu Ida-Euroopa 1990. aastate kunstis kõige otsesemal, metaforiseerimata kujul ning seda kunstielu institutsionaalse raamistiku ja rahastamissüsteemi tasandil (koos klassikalisse kriisimõistesse kuuluva soki, reaktsiooni ja läbitöötamise perioodiga). Kuni programmiliselt uuenduslikule kunstile orienteeritud Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ning laiemapõhjalise finantseerija, Eesti Kultuurkapitali 3 loomiseni vastavalt 1993. ja 1995. aastal kehtis tõeline üleminekuaeg, kriisidünaamika sokiperiood. Kunsti senise finantseerimissüsteemi süvenev jõuetus 1980ndate lõpul ning selle kokkukukkumine 1990ndate alguses koos riigikorra muutumisega toimus paralleelselt
Reagan, Gorbatšov, Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, vaenlase poolele üle jooksnud KGB kindral Oleg Kalugin, igat masti demokraadid, geopoliitilised atlan- tistid ja mondialistid, kes surusid Venemaale peale oma atlantilist mudelit USA juhtimisel. Lääs, esmajoones USA ja tema NATO liitlased, arendas Nõukogude Liidus hoolikalt ettevalmistatud destruktiivset tegevust läbi mitmesuguste program- mide, nagu Phare, Tasis, Sorose fond, Partnerlus Rahu Nimel, Balti hansa euro- regioon, koos plaaniga lahutada Venemaast Kaliningradi piirkond. Läänel olnud idee moodustada Venemaa-vastane sõjalis-poliitiline liit ja “sanitaarkordon”, Musta-Balti mere konföderatsioon, mille eest hoiatas rahva- saadikute kongressil saadikugrupi Sojuz liider polkovnik Viktor Alksnis. Viidates kõrgetele allikatele julgeolekuorganites (tõenäoliselt Krjutškovile), kinnitab Šironin,
(Vilep 2007c). Olles 40 aastat käitunud lapsena, otsustas Vilep täiskasvanuks saada, aga last eneses säilitada lastele kirjutama hakates. Vilep on väitnud, et kavatses lastekirjanikuks saada kogu aeg, aga ei teadvustanud seda endale ning see teadmine tuli koos murranguga elus. (Vilep 2007c). Tähtsuselt pea sama suur kui murrang isiklikus elus oli kutse Moskvas toimuvale lastekirjanduse seminarile aastal 2001. Kutsujaks oli Georg Sorose poolt finantseeritava ühingu Hea Algus tegevjuht Ivar Männamaa. Ühingu Hea Algus peamisteks tegevusaladeks on õpetajate täiendkoolitus, uute haridusalgatuste ellukutsumine ning lastele ja lastevanematele mõeldud ürituste korraldamine (Hea Algus 2007). Gruppi, kes lähetati Moskvasse lastekirjanduse tehnikaid õppima, kuulusid peale Vilepi veel Kaider Vardja, Jaanus Vaiksoo, Aidi Vallik ja Indrek Hirv. Seminari viisid läbi ameerika õppejõud Fran Manushkin ja Barbara Seuling
annaabi.ee 
