Varjus kasvanud aedsalvei lehed sisaldavad tujooni palju rohkem, kui päiksepaistel kasvanu omad. Nende rohke ja pikaajaline tarvitamine võib tekitada krambihooge või meeltesegadust. Eesti oludes vajavad talvekatet eelkõige lumeta talve korral, mil on võimalus temperatuuri kiireks langemiseks. Sordivalik on rikkalik: Berggarten ümarate lehtedega ja ebaühtlase õitsemisega Icterina atraktiivsete rohelise- kreemkirjude lehtedega Minor tuhmrohelised lehed, väikesed lillad õied Purpurascens purpurpunaste lehtedega
Uurinud raamatutest, internetist ja marjakasvatajate endi käest vaarikate kasvatamise võlu ja valu kohta. Nimelt on plaanis kevadel rajada marjaistandik isiklikule põllumaale. Praegu oma aias vaarikaid ei ole. Mõned aastad tagasi oli väike vaarikaistandik, aga siis haigestusid taimed ja kõik hävis. Haiguspilt oli väga sarnane vaarikanärbumistõvele. Iseseisva töö käigus läbiloetud materjalide põhjal võib öelda, et võtmeelementideks vaarikate edukale kasvatamisele on hoolikas sordivalik, korralik toestus ja maaharimine, mis sobib kokku taime vajadustega. Kui kõik see on paigas, siis vaarikaistandik kindlustab omaniku rahulolu paljudeks aastateks. Käesolev iseseisev töö oli koostajale väga huvitav, mis andis juurde teadmisi vaarikast kui väga kasulikust taimest. Mesilastele ja kimalastele on vaarikas meeldiv õietolmu andja. Tervisele on kasulikud nii juured, varred kui ka viljad. Kokanduses kasutatakse vaarikat kui head maitseandjat.
Lehed hambulised, teravsaagjad. Ka sügisel ja talvel efektne- näiteks vili. Istutada ümber ja jagada 4-6 aasta järel, rühmiti istutades jätte 30-40 cm vahekauguseks, sobib kokku Liatris Paljundamine seemnetega ja puhma jagamisel Raviomadustelt immunnsüsteemi tugevdaja ja põletikuvastane. Tinktuur 80 kraadise alkoholiga, gripi vastu väga hea Kahjureid vähe, ebameeldivad putukatele https://kristiineaiakeskus.ee/Echinacea-purpurea Sordivalik rikkalik, osad on lamanduvad sorddi, info leitav https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/217 . Kurereha (Gernium spp) Lõuna- Eurpoopast pärit, madal, tihe pinnakatte taim, puhmik Kasvukoht mullastiku suhtes leplik, sobib päikeseline kuni poolvari, ka vari Pinnas- savikapoolne, parasniiske ja keskmise viljakusega Õied- värvid varieeruvad, pärast õitsemist vajub laiali, võib
Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena kasutamiseks.. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile vastupidav, talub kloriide. [9] Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab vigastuste korral ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse, samuti haigestuvad põõsad mõningatesse viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. [9] Rikkalik sordivalik: · 'Alba' - õied puhasvalged; · 'Angustifolia' - piklikmunajate kuni lantsetjate lehtede, helepunaste, valgeservaliste väikeste õitega sort; · 'Arnold Red' õied suured, kuni 2,5 cm laiad, tumepunased, viljad kuni 1 cm läbimõõdus, tumepunased; · 'Discolor' õied seest heleroosad, serv ja pealmine külg karmiinpunased, viljad oranzid; · 'Fenzlii' lehed kollasekirjud; · 'Gracilis' õied suured, valged, roosaka varjundiga;
mööblit, muusikariistu ja tarbeesemeid. Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki, üldse on proovitud kultiveerida umbes 30 liiki ja üsna arvukalt sorte. Vahtrad paljunevad kergelt seemnetega, need külvatakse kohe pärast kogumist sügisel, kuna nende puhkeperiood on lühike ja nad kaotavad kiiresti idanevuse. Haljaspistikud juurduvad halvasti, sorte paljundatakse ka pookimise teel. Perekonda kuulub umbes 150 liiki (lisaks rikkalik sordivalik enamasti punase- ja kirju- ning lõhislehiseid sorte), kasvades rõhuvas enamuses põhjapoolkera parasvöötmes, aga ka lähistroopilises ning troopilises vööndis Aasias, Põhja-Ameerikas ning Euroopas. Lõunapoolkerani ulatub vaid ühe vahtraliigi (A. laurinum) areaal, ning vahtraliike ei kasva looduslikult Lõuna-Ameerikas, Aafrikas (v. a. Vahemere ümbrus) ja Austraalias. Enamus vahtraliikidest on koondunud Aasiasse ja pea pooled perekonna esindajad on pärit Hiinast.
sõrmjaguste lehtedega. Efektsed 4…6 cm läbimõõduga ‘Plenu tassikujulised eritooni m’ sinised õied • sobib hästi varjulises kohas kasvatamiseks. Täisvarjus kasvades on nad sama head kui ereda päikse käes. Paremini edeneb päikselises kohas viljakal ja niiskel mullal. HEMEROCALLIS X HYBRIDA - AED- PÄEVALIILIA • Päikseline, poolvarjuline kasvukoht. Huumusrikas aiamuld. • Lai sordivalik. lühikese mugulja risoomiga ‘Moment of pikaealised ja truth’ väga dekoratiivsed püsikud. Nad on vähenõudlikud, vastupidavad ja suurepärase talvekindlusega. Õite värvus varieerub olenevalt sordist. HEUCHERA SANGUINEA - VEREV HELMIKPÖÖRIS • lehed dekoratiivselt ‘Coral petite’ ümarad, sakilise servaga, kompaktne leherosett ulatub 20- 25 cm kõrgusele. Õied on väikesed,
Viljad: mahlased, valminult oranzikad, aromaatsed, paljad, kinnituvad tugevasti võrsetele, seemned piklikud, kuni 0,7 cm pikad, tumepruunid, 1000 seemne mass kui 15 gr., Viljad sisaldavad kuni 3,5 % erinevaid suhkruid, kuni 2,5 % erinevaid happeid ja kuni 450 mg % askorbiinhapet ning umbes kümmekond muud vitamiini. Vilju kasutatakse dieettoiduainena, neist valmistatakse püreesid, kiselli, keedist, zeleed, samuti mahlu ja veine. Suur sordivalik viljade omaduste ja saagikuse põhjal. Tänu tugevale ja kaugeleulatuvale juurekavale on hea pinnasekinnistaja ja kasutatakse laialdaselt sellel otstarbel liivaluidete, jõekallaste, rannaalade jm. kinnistamiseks. Istutatakse ka vabakujulisi ja pügatavaid hekke ja Eestis on kasutatud edukalt näiteks Tallinna lähedal Maardu 33 ammendatud fosforiidikarjääride taashaljastamisel
annaabi.ee 
