b. MULDADE KAITSE TAIMEDE JUURED KINNISTAVAD PINNAST JA KAITSEVAD MULDI TUULE- JA VEE-EROSIOONI EEST 2. LOOMASTIK MULLAELUSTIK TAGAB MULDADE KOBESTAMISE JA ORGAANILISE AINE LAGUNEMISE C. INIMENE MAAKERA KASVAV RAHVASTIK TEKITAB ÜHA KASVAVA VAJADUSE TOIDUAINETE JÄRELE JA MAA-RESSURSSIDE VÄHENEMISE. 1. VILJAKUSE TÕSTMINE SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS VÄETAMINE ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA b. KÜNDMINE ÄESTAMINE TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE
Seetõttu on Eestis keskkonnakaitse seisukohalt ohutu kasvatada näiteks GM-maisi. Võõrgeenide kunstlik lisamine taimesse insenergeneetiliste meetodite abil uute põllukultuurivormide saamiseks erineb oluliselt tavalisest sordiaretusest. Geenidega manipuleerimise tagajärjel võivad taimes tekkida ettearvamatult uued ained, mis võivad olla toksilised, allergiat tekitavad või teistmoodi kahjulikud. Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud. See on nüüd hästi tõestatut teaduslik fakt. Kuid vaatamata sellele pole ükski siiamaani turule jõudnud 2
Bioloogiliserelva väljatöötamine Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegienamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. Antibiootikumi resistentsed geenid annavadlooduses hüpates uut tolerantsust
geeniülekanne)..Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2. Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegi enamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6
geeniülekanne). Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2. Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegi enamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6
Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2. Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegi enamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4. Geenid liiguvad looduses uutesse kandjatesse. Võib rikkuda geneetilist tasakaalu. Uus geen uues keskkonnas muutub mürgiseks allergeeniks. Samas analoogne klassikalise sordiaretusega. Lihtsalt kiirem protsess. 5. Antibiootikumi resistentsed geenid annavad looduses hüpates uut tolerantsust. Eur-s antibiootikumiresistentsed taimed keelatud. Võib välja hüpata, aga see tõenäosus, et lülitub inimese genoomi, on kaduvväike. 6
annaabi.ee 
