suurel määral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, viimastest omakorda loomastik. Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Jõepere küla - paisjärv (3ha) - Laomäe oja, 2,2 km (koos lisaharudega) Loobu jõgi - 67,9 km Pundi allikas Pundi järv - paisjärv - 0,3 ha Kaitsealused liigid (leiukoht): käoraamat, põldtsiitsitaja, sõrmkäpp - kahkjaspunane, kuningakuuskjalg, kare habesamblik, harilik kopsusamblik, ainulehine soovalk, võõthuul- sõrmkäpp, kaunis kuldking, tähnikvesilik, harilikvesilk, kahelehine käokeel. Maasikukaitseala - Neeruti maastikukaitseala Vana kaistsekorraga ala - Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt
Gymnadenia conopsea harilik käoraamat Gymnadenia odoratissima lõhnav käoraamat Hammarbya paludosa sookäpp Herminium monorchis harilik muguljuur Liparis loeselii soohiilakas 13 Listera cordata väike käopõll Listera ovata suur käopõll Malaxis monophyllos ainulehine soovalk Neottia nidus-avis pruunikas pesajuur Ophrys insectifera kärbesõis Orchis coriophora lutikkäpp (hävinud) Orchis mascula jumalakäpp Orchis militaris hall käpp Orchis morio arukäpp Orchis ustulata tõmmu käpp Platanthera bifolia kahelehine käokeel
Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6] 1.1.7 Taimkate Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid. [7] 7 Joonis 3. Kuradikäpp Liigiliselt on kõrgustiku metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas. [8] Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas
Mustjõgi. Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke. Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke. [6] 1.1.7 Taimkate Esindatud on kõik Lõuna-Eestile iseloomulikud kooslused: palu-, laane-, nõmme- ja salumetsad, niidud ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid. [7] Joonis 3. Kuradikäpp Liigiliselt on kõrgustiku metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas. [8] 7 Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas
Püramiid-akakapsas ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Soomurakas ( Rubus arcticus), (roosõielised) LK2 Palu-liivkann ( Arenaria procera), (nelgilised) LK2 Vesilobeelia ( Lobelia dortmanna), (lobeelialised) LK2 Kollane kivirik( Saxifraga hirculus), (kivirikulised) LK2, direktiivliik Püramiid-koerakäpp ( Anacamptis pyramidalis), (käpalised) LK2 Kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida), (käpalised) LK2 Harilik sookäpp ( Malaxis paludosa), (käpalised) LK2 (ainulehine) Soovalk ( Malaxis monophyllos), (käpalised) LK2 Soohiilakas ( Liparis loeselii), (käpalised) direktiivliik, LK2 Lõhnav käoraamat ( Gymnadenia odoratissima),LK2 Kärbesõis ( Ophrys insectifera), (käpalised), LK2 Jumalakäpp ( Orchis mascula), (käpalised), LK2 Tõmmu käpp (Orchis ustulata), (käpalised), LK2 Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), (käpalised), LK2 Kaunis kuldking( Cypripedium calceolus), (käpalised), LK2, direktiiviliik Valge tolmpea ( Cephalanthera), (käpalised), LK2
Kasvukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist antud kohas. Seadus peab tagama kõigi nende populatsioonide säilimise ja vähemalt 50% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: müür-raunjalg, pruun raunjalg, harilik sookold, koldjas selaginell, kummeli-võtmehein, roomav akakapsas, püramiid-akakapsas, soomurakas, palu-liivkann, vesilobeelia, kollane kivirik, püramiid-koerakäpp, kõdu-koralljuur, harilik sookäpp, (ainulehine) soovalk, soohiilakas, lõhnav käoraamat, kärbesõis, jumalakäpp, tõmmu käpp, Russowi sõrmkäpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, punane tolmpea, palu-karukell, püst-linalehik, Saaremaa robirohi, kõrge kannike, jalgtarn, sagristarn, õrn tarn, rand-ogaputk, harilik luuderohi, alpi võipätakas, niidu-kuremõõk. III kategooria: 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel.
Levik: kogu Eestis, eriti sage Kagu-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: mustikamännik, mustikakuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID NÕMME- JA PALUMETSADES I kategooria: karedahambane osi (Lääne-Saaremaal) II kategooria: palu-liivkann (Kirde- ja Kagu-Eestis), liiv-hundihammas (Viljandi ümbruses), gallia tarn (Lääne-Eestis), pehme mesihein (Harjumaal), mägi- seahernes (Kirde-Eestis), väike käopõll (üle Eesti), soovalk ( üle Eesti), liiv- esparsett (Lõuna- ja Ida-Eestis ning Harjumaal), mägi-piimputk (Tartumaal), palu- põisrohi (Kagu-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis) III kategooria: mets-vareskold (üle Eesti v.a. Järva- ja Raplamaal), nõmm-vareskold (Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal), tumepunane neiuvaip (üle Eesti), laialehine neiuvaip (üle Eesti), roomav öövilge (üle Eesti), karukold ( üle Eesti), kahelehine
annaabi.ee 
