Tartus käies teine naine olnud (mitte Marge, sisi nad polnud tuttavad veel).. Poja ja isa suhtlus taastus siis kui Mihkel helistas Aabelile ja teatas,et ema oli surnud. Aabel kutsus poja kohe enda juurde, nad rääkisid üksteisele enda eludest. Mihklil oli poeg ja naine, ta töötas advokaadina, tal oli oma maja. Isa ja poja usaldus ja suhtlus taastus, Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis. 6. Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga? Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas. Kui Aabel sai teada,et tema Tahtamaa maal asub muda , sõitis ta koos Margega asja Saaremaale uurima. Seal võttis ta ühendust Jussiga ja kutsus ta endale appi. Juss aitas Aabelil määrata palju muda on ja kui hea kvaliteediga see on( kvaliteet oli väga hea)
Tänapäeval enam peaaegu ei kasutata kuumaks aetud kive. Ometigi oli see sadakond aastat tagasi üle Eesti levinud võte, mille juured ulatuvad tõenäoliselt aegadesse, mil metallnõud vee keetmiseks olid veel haruldased. Kivide peamine tähtsus seisneb meski ühtlase temperatuuri hoidmises. Uskumuste kohaselt võtvad kivid ka "rohkem rammu välja". Kurnamine Samal ajal tuli kurnatõrre põhja teha filter (soova) ja panna keema humalad. Filtri tegemiseks asetati tõrre põhja kasest või tammest hambulised pulgad, et vedelik saaks vabalt voolata. Neile pandi kuumas vees pestud rukkiõlgi või kadakaoksi. Soova tegemine nõudis hoolt ja tähelepanu. Lohakas töö võis põhjustada ummistumise ja siis ei aidanud muu nõu, kui linnased tõrrest välja tõsta ja uus filter teha. Ühe pärimuse kohaselt pidavat virre jälle jooksma hakkama, kui naga seljas kolm korda ümber sauna joosta.
Kartsas – redel tuhliunik - kartulikoobas kartuli üle talve Õllekiha – õllenõu hoidmiseks, enne keldri tulekut. Kaju – kaev tuhlikook - kartulikonks käsitsi kartuli võtmiseks Maged – õllelinnased raand – puuämber (toruga) Tahelberi – teist korda läbi aetud lahja õlu mättima - ennast meikima Soova(d) – õled või kadakad õllenõu põhjas kört - vedel jahusupp Rüga – puru jörmane - uimane Konterbant – salakaup nonnima - vilets töö tegemine Kasin – napp, vähene patsikakk - pannileib Rillid – prillid mekkima - maitsma Laas – klaas käkid - pallid(näiteks - odrajahupallid)
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Dagne Press MINU RAHVARÕIVAS Referaat Juhendaja: L. Soova Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Rahvarõivaste, nagu ka teiste riideesemete esmaseks ülesandeks on kandja varjamine ja katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on
vihastab, sest meremees Jaak kasutab teda vaid ära ning käib ka teiste naiste juures samamoodi külas. Sellest tekib hiljem ka tüli kaks purjust meremeest suundusid edasi Meeli juurde, kus on ka tema sõbranna Urve, kes on omakorda Ingeri lõpuklassi õpilased. Kuna selline käitumine on mõeldamatu kaks noort neidu võõrustavad vanemaid purjus mehi ja söövad nende kommi peavad nad oma käitumisest ka kurja direktorihärra Soova ees aru andma. Olukorra lahendab Inger sellega, et vestleb Urve emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas, kuigi viimane teda mitu korda vihjamisi üritas kutsuda. Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi.
meremees Jaak kasutab teda vaid ära ning käib ka teiste naiste juures samamoodi külas. Sellest tekib hiljem ka tüli kaks purjust meremeest suundusid edasi Meeli juurde, kus on ka tema sõbranna Urve, kes on omakorda Ingeri lõpuklassi õpilased. Kuna selline käitumine on mõeldamatu kaks noort neidu võõrustavad vanemaid purjus mehi ja söövad nende kommi peavad nad oma käitumisest ka kurja direktorihärra Soova ees aru andma. Olukorra lahendab Inger sellega, et vestleb Urve emaga ning toob temas esile melanhoolianoodi. Kiuru lahkub jõulude paiku. Inger ei saanud aru, et Kiuru temast sisse võetud oleks, kuid enne äraminekut tunnistab Kiuru naisele oma tundeid. Inger ei käinud kunagi Kiurul külas, kuigi viimane teda mitu korda vihjamisi üritas kutsuda. Inger ei saanud aru, sest ta ei tahtnud. Mis sidus teda selle noore praktikandiga? Kiuru läks mandrile ning Inger jäi üksi. Talvevaheajal käis
Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed. Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi. Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo. Ligi 75% on madalsoo Sanglas ja raba 10,7%. Kõige suurem turbalasundi paksus on 9,5 meetrit ja keskmine 3,4m. Turvast töödeldakse enamasti briketiks. Sangla madalsoometsad vajavad eriti kaitset, kuna seal leidub palju kotka pesapaiku. (viide 9) 13. Mullad Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses. Kuid nagu üldse peetakse kõrgete
annaabi.ee 
