Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või
Soostunud niidud: · Esinevad nõgudes ja madalatel tasandikel · Üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemale kooslusele iseloomulikke taimi. · Niidud on tekkinud aruniitude soostumisel, või soostunud metsadest. · Eriti palju on neid niite Lääne-Eestis. · Puurinne: sookask, haab,sanglepp, saar, toomingas · Põõsarinne: paakspuu, paju, lodjapuu · Rohurinne: tarnad, luhtkastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm Järv kui ökosüsteem Mis on limnoloogia? · Limnoloogia on kompleksne teadusharu, mis uurib magevee- kui soolase veega järvi, uurides nende bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja hüdroloogilisi aspekte. Eesti järved: · Eestis on kaks suurjärve ja umbes 1000 väikejärve. · Suurjärved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi on Laadoga, Äänisjärve,Vänemi ja Suur- Saima järel suuruselt 5 järv Euroopas.
Sk. Tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad. Lehed juurmised v. varrel vahelduvalt, abilehti pole, lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult, õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad), mõnel liigil pudeneb varakult, õieosade arv varieeruv, õied radiaalsümmeetrilised (sinilill) v. monosümm. (käoking). Osa tolmukaist v. õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Vili: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. N: roomav tulikas, sootulikas, kaartulikas, kibe tulikas, metstulikas, mürktulikas, kanakoole, varsakabi, võsaülane, metsülane, kollane ülane, harilik sinilill, aas-karukell, palu-karukell, kollane ängelhein, kurekell-ängelhein, kurekell, kullerkupp, kollane käoking, sinine käoking. Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane,
-on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest -on levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. -puurindes esineb sookask, haab, sanglepp, saar, harilik toomingas. Põõsarindes: paakspuu, paju, lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu,
peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti
annaabi.ee 
