ema suri. Ning siis pakub isa talle viimast korda võimalust töötada koolis. Aasta oli siis 1822. Ning samal aastal lahkub ta lõplikult kodust ning ühineb sõprade ringiga. Heliloojal ei olnud rikkaid soosijaid ainuke, kes oli, oli Viini õukonna helilooja A. Salieri. Kuid ühist koostööd ei sündinud, sest Schubert ei jaganud Salieri vaateid muusikale. Ta oli liialt uhke. Sõbrad hakkasid teda reklaamima, korraldade kontserte. Kuna tal puudusid rikkad soosijad (abi sai ka oma vennalt Karlilt), tuli tal ennast elatada oma loomingu müügist. Kuid kirjastajaid kasutasid ära muusiku ebaprofessionaalsust ning ostsid tema loomingut pool muidu ning said teoste müügist suurt kasu. Korteriüüri ja toidu eest tasub oma venna abiga. Tihti tundis ka nälga. Tihti polnud tal ka klaverit. Pidev stress ja alatoituvus nõrgestasid tema tervist. 1822. Aastal haigestus ta tuberkuloosi, algab lõplik hääbumine. Helilooja isal oli
neid Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse. Sealsed linnad hoidsid sõprussidemeid ida- ja araabiamaadega. Hoolitseti heade suhete eest idamaade ja Bütsantsi valitsejatega. Sisemaadel, nt Milanos, tegeleti lisaks kaubandusele ka riidetootmise ja pangandusega. Firenzes tegutsev Medici suguvõsa, kes tegeles pangandusega, sai tol ajal Euroopa rikkaimaks suguvõsaks, sest nad laenasid raha ka valitsejatele ning paavstidele. Lisaks rikkusele, olid Medicid ka suured kultuuri soosijad. Nende kutsel saabusid Firenzesse skulptorid ning maalikunstnikud. Medicidel oli ka mitmeid villasid ja paleesid. Firenzest sai Medice ajal üks kaunimaid ja rikkamaid linnu Euroopas. Ka tänapäeval on mitmeid tolle aja ehitusi seal säilinud. 7. Kuidas muutus inimeste ellusuhtumine (17-18) Itaalia linnade sõltumatud ja rikkad kodanikud olid ise harjunud maailmas läbi jõuda. Nad uskusid oma võimetesse ning tahtsid näidata oma võimekust ja rikkust, rajades uhkeid losse ning tehes
aastal kunstide bakalaureuseks, veidi hiljem kunstide magistriks koolitada. Ta kuulus ulakasse tudengitest boheemlaskonda ning oli seetõttu korduvalt segatud mürglitesse, kaklustesse ja vargustesse. Ühes kakluses haavas Villon surmavalt üht preestrit ning oli sunnitud Pariisist jalga laskma. Ta elas aastaid hulkurielu. Francois istus vahepeal veel mitu korda vanglas. Kord sattus ta türmi lolli nalja pärast, nagu ta ise kirjutas. See on usutav, sest ta senised soosijad Orleans´i prints ja Bourboni hertsog pöörasid talle siis veel päris palju tähelepanu. Ta olekski MeungsurLoire´i lossi tornikeldrisse mädanema jäänud, kui noor Louis XI poleks 1461. aasta sügispäeval Meungist mööda ratsutanud ning oma kuningliku harjumuse kohaselt kogu õnnetule keldritäiele vabaduse kinkinud. Elu viis Villoni tagasi Pariisi, kus ta ka järjekordselt vanglasse sattus. 1462. aastal mõisteti ta poomissurma, aga siis muudeti seadust ning asendati see pagendusega
1835. aasta sügisel, oma armsamal tööajal, pages Puskin Mihhailovskojesse, et ,,raha teenida". Natalja Gontsarova 22 Puskini surm Puskini naisele hakkas erilist tähelepanu pöörama Dantes. Mees oli vaese Alsace'i aadliku poeg. Ta sattus Saksamaale ainsagi krossita. Saatus viis ta kokku parun Heeckereniga, Hollandi saadikuga Peterburis. Leiti mõjuvõimsad soosijad ja Dantes arvati lipnikuks Kaardiväe ratsapolku. Heeckeren lapsendas noormehe, kes ühe hetkega sai tühja taskuga kodutust hulkurist jõukaks inimeseks ja rikkaks pärijaks. Et kindlustada oma positsiooni Peterburis, kasutas Dantes osavalt ära daamide soosingut. Kummalised suhted Heeckereniga lasusid räpase plekina tema nimel ja ähvardasid rikkuda tema edukalt alustatud karjääri. Väljapääsuna nähti kõmulist ja avalikku romaani mõne tuntud suurilmadaamiga
Selles osas olid Põhja-Itaalia linnad Euroopas kindlalt esimeste seas. Rahamajandus edenes kiiresti Firenzes, mis sai kuulsaks oma pankadega. Firenzes tegutses Medici pankurisuguvõsa, mis muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas. Neilt laenasid nii paavstid kui ka valitsejad. Nad tõusid oma kodulinnas ainuvalitsejateks ja sõlmisid abielusid Euroopa kuningasuguvõsadega. Medicid olid ka kultuuri soosijad. Nende toetusel rajati paleesid, väljakuid ja ühiskondlikke hooneid. Firenzest sai Medicite ajal üks rikkamaid ja kaunimaid linnu Euroopas. Rikkad kodanikud, kes uskusid oma võimetesse ja olid harjunud ise läbi lööma, soovisid oma rikkusi ka teistele väidata. Sellised inimesed ei saanud enam leppida keskaegse ellusuhtumisega, mis pidas inimest jumala kõrval tühiseks. Varem tunti huvi hauataguse elu vastu, nüüd hoolitseti maise elu eest. Ideaaliks ei peetud enam maisest elust
selleks on Elmina ( Lamina)kindlus tp Khana kullarannikul. Portugali I kaubanduslik kindlus. Selliseid rajati hiljem palju. Rajati 1482 algselt mõeldud kaubandusliku lao ja kindlusena teiste eurooplaste vastu, et kaitsta oma kulda. Õige pea hakkas Elmina olema üks kurikuulsamaid orjabaase,kuhu kokkuostetud orje majutati kunineid edasi üle atlandi viidi. Samas tuleb arvestada, et kohalikud pealikud Aafrikas ei olnud mingisugused Eurooplaste soosijad ja kollaboristid, portugaallaste baaside rajamine tähendas maksude maksmist aafriklastele. Aafriklased oluliselt dikteeriti kaupu, mida eurooplastelt sooviti. Portugallased kauplesid suhteliselt võrdsetel alustel aafrikatele. Kõrget kaupa pakuti orjade vastu. Portugallased kauplesid mererannikutel, sisemaal olid eelkõige kohalikud kaupmehed. Orjahinnad üpriski kiiresti kasvasid. 17 saj lõpuni kasvasid väga kiiresti.
annaabi.ee 
