jooksutehnika põhilistest aspektidest. Alustuseks saab treener ise näidata, missugune saavutatav tulemus peaks välja nägema ning samal ajal selgitada, miks on vajalik selline oskus. Selgitamisel saab kasutada ka korrektse jooksutehnikaga sportlasi või vastavat videomaterjali. Viimane variant on eriti hea, kui treeneril on võimalus oma õpilasi jooksul filmida. Saadava materjali abil saab analüüsida ja efektiivselt võrrelda õpilast profiga ning anda parem ettekujutus sooritatavast harjutusest. Et jooksu liigutus koosneb mitmest faasist, saab seda ka faasiliselt õpetada. See aitab ka asja lihtsana hoida ja vältida liigutustegevuse valesti omandamist. Kui üksikute komponendidega saavutatakse esialgne liigutusoskus, võib proovida harjutust tervikuna. Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga
Üheks väljapaistvamaks operantse tingituse uurijaks oli Edward L. Thorndike (1874 1949) kes formuleeris rea õppimise seaduspärasusi: harjumusseadus, efektiseadus (kassid). Thorndike näitas eksperimentaalselt, et inimõppimisel pole alust rääkida üldisest vaimsete võimete arendamisest. Skinner (1904 1990) uuris õppimise seaduspärasuste rakendamise võimalusi: tasustamine (peab olema seotud sooritatavast tegevusest), käitumise vormimise metoodika (rajaneb sõltuvuses sooritavast tegevusest), tasutamisega saab arendada katseloomade tundlikkust käitumismärguannete suhtes. Sotsiaalne Õppimine Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel. Sotsiaalse õppimise ilminguid uuris Albert Bandura, kes näitas, et jäljendamise teel õppimine oleneb tingimustest, milles see toimib. Mudel käitumist vallandava/pidurdava tegurina. Jäljendamist vallandavad märguanded.
Ratsionaalselt käituv tarbija Piirkasulikkuse teooria e marginaalkasulikkuse teooria on majandusteoreetiliste vaadete süsteem, mille kohaselt kaupade hinnad kujunevad vastavalt tarbijate subjektiivsetele ja muutlikele hinnangutele ostetavate hüviste kasulikkuse (e tarbitavast hüvisest saadava rahulduse) suhtes. Kasulikkus näitab tarbija poolt saadavat rahuldust, täpsemalt mingi hüvise tarbimisest või sooritatavast toimingust kogetavat subjektiivset heakäekäiku või rahulolu. Kardinaalne kasulikkus on kasulikkus, mida piirkasulikkuse teooria eelduste kohaselt saab mõõta ja väljendada konkreetsete, numbriliste suurustega e absoluutarvudes. Kogukasulikkus (TU) näitab tarbija kogurahulolu mingi hüvise tarbimisest. Piirkasulikkus (MU) näitab järjekordse täiendavalt tarbitud hüviseühiku kasutamisest tingitud kogukasulikkuse (rahulolu) muutust.
Et harjutamise käigus oskused täiustuksid, tuleb õpilast tasustada selektiivselt, kinnitades neid tegevusi, mis viivad soovitud käitumisele lähemale. Nii välditakse olemasoleva, sageli ebakorrektse toimimisviisi kinnistumist ja aidatakse õpilasel kujndada õige tegevusviis. 7) Vormimine komplekssete oskuste kujundamise printsiibina (B. Skinner). Toetudes Thorndike efektiseadusele, arendas Skinner välja käitumise vormimise metoodika. See rajaneb tasustamisel ranges sõltuvuses sooritatavast tegevusest. Vormimisel tasustatakse ehk kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega. Nt sooritatud tegevus on esimeseks sammuks lähenemisel eesmärgiks olevale käitumisoskusele. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähenduseetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 8) Tasustuse tõhususe kindlustamine. Õpitu kinnistub kõige paremini, kui tasustada keskmise sagedusega, kuid muutuva intervalliga
kogukasulikkus TU suurenevad (vähemalt mingi piirini e küllastuspunktini), kuid mingi konkreetse hüvise täiendava ühiku tarbimisest saadav täiendav kasulikkus (e piirkasulikkus MU) väheneb suhteliselt; Saadav rahulolu (rahuldus) e subjektiivne kasulikkus on mingite konkreetsete mõõtühikutega määratav suurus (kardinaalkasulikkus). 1.25.2 Kasulikkus Näitab tarbija poolt saadavat rahuldust, täpsemalt mingi hüvise tarbimisest või sooritatavast toimingust kogetavat subjektiivset heakäekäiku või rahulolu. Kasulikkuse mõiste on mõttekonstruktsioon, mis lubab näidata, kuidas ratsionaalselt käituv tarbija jagab oma piiratud vahendeid, et maksimeerida tarbimisest saadavat subjektiivset kogukasulikkust TU. 1.25.3 Kogukasulikkus TU Kaupade ja teenuste tarbimisest saadav summaarne rahuldus, kogu see subjektiivne kasu, mida tarbija tunneb end mingi teatud koguse hüviste tarbimisest saavat.
annaabi.ee 
