palju tegureid, millest olenevad õpilase ettekujutused õppimise eesmärkidest ja käitumine õppe-eesmärkide saavutamisel. Selles on oluline roll õpilase varasemal õppimiskogemusel ning klassis ja koolis valitseval psühho-sotsiaalsel kliimal. Õppimiseks soodsa õhkkonna tekkimist ja alalhoidmist klassis mõjutab avaramas kontekstis pigem õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö korraldusse kui konkreetsed võtted, mida ta kasutab. Õpilase tähelepanu on õppimisel peamiselt sooritataval ülesandel ja vähem välisel tasustamisel, st õppimine, arusaamine, probleemide lahendamine ja uute oskuste kujundamine on õpilasele esmatähtsad. Õppimine on sel juhul õpilasele sisemise väärtsega, tähenduslik ja pakub rahuldust. Näevad edusamme õpitava omandamisel sõltuvana jõupingutustest ja tunnevad end oma võimete peremehena. Ego- ja sooritusorientatsiooniga õpilased tunnevad muret , kuidas
saavutamisel. Selles on oluline roll õpilase varasemal õppimiskogemusel ning klassis ja koolis valitseval psühho- sotsiaalsel kliimal. Õppimiseks soodsa õhkkonna tekkimist ja alalhoidmist klassis mõjutab avaramas kontekstis pigem õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö korraldusse kui konkreetsed võtted, mida ta kasutab. Õpilase tähelepanu on õppimisel peamiselt sooritataval ülesandel ja vähem välisel tasustamisel, st õppimine, arusaamine, probleemide lahendamine ja uute oskuste kujundamine on õpilasele esmatähtsad. Õppimine on sel juhul õpilasele sisemise väärtsega, tähenduslik ja pakub rahuldust. Näevad edusamme õpitava omandamisel sõltuvana jõupingutustest ja tunnevad end oma võimete peremehena. Ego- ja sooritusorientatsiooniga õpilased tunnevad muret , kuidas näevad neid teised ja kas nad peavad neid
Lühike kohapealne väljaõpe. -Tööoskuste laiendamine kohapeal omandan põhitöö kõrvalt lisaoskuse. Juht v kolleeg vahetavad kogemusi. Kasulik on see konkurentsivõime ja haardeulatuse laiendamiseks, omandan mingeid lisaoskusi/funktsioone, olen valmis teisi kergemini asendama, olen konkurentsivõimelisem. Eemaltoimuv -Loeng keegi, kes võiks olla valdkonnas ekspert, jagab oma teadmisi ja kogemusi. Hea: odav. Halb: kui hästi loengus osalejad kannavad omandatut edasi praktikasse, sooritataval on suur vastutus. Koolitusvajadustele vastavus võib olla so-so. Palju sõltub ka koolitajast, kuivõrd hästi ta annab vajalikku edasi. -Audiovisuaalne õpe loengulaadne. Lisaks on illustreerivat materjali, nt illustratsioonidega mida mujalt ei saa. -Jäljendamine/simulatsioon reaalsetes tingimustes jäljendamine. Reaalsed tingimused simuleerivad siis tööolukorda. -Programmõpe kindla programmi järgi koostatud õppevahend; õpik. Kõige odavam. Õppija teadmiste omandamise küsimus
aeroobse baasi juures (Jalak, Lusmägi 2010). Samas treenimine oluliselt allpool aeroobset läve (SLS mitukümmend lööki madalam) ei oma piisavalt suurt arendavat efekti, väga rahulikke treeninguid kasutatakse pigem kurnavast pingutusest taastumiseks. Treening anaeroobse läve kiirusel arendab organismi laktaadi eemaldamise mehhanisme. Anaeroobne lävi on suurim töö intensiivsus, millega on võimalik efektiivselt treenida aeroobseid protsesse (tempovastupidavus). (Ibid) Anaeroobsel lävel sooritataval kestvustreeningul on oluline jälgida, et intensiivsus ei ületaks AnL, vastasel korral muutub treeningefekt ning treening kujuneb planeeritust kurnavamaks. Kui intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamale, on pingutuse kestuse kohta vähem kurnav, kuid efekt on samaloomuline. AnL all ehk segarežiimis tehtud treening on kurnavama iseloomuga kui AL all tehtud treening. 16 1.5.2. Intensiivne treening
Selles on oluline roll õpilase varasemal õppimiskogemusel ning klassis ja koolis valitseval psühho-sotsiaalsel kliimal. Õppimiseks soodsa õhkkonna tekkimist ja alalhoidmist klassis mõjutab avaramas kontekstis pigem õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö korraldusse kui konkreetsed võtted, mida ta kasutab. Ülesande- ja valdamisorientatsioon motivatsioonis tähendab, et õpilase tähelepanu on õppimisel peamiselt sooritataval ülesandel ja vähem välisel tasustamisel, st õppimine, arusaamine, probleemide lahendamine ja uute oskuste kujundamine on õpilasele esmatähtsad. Õppimine on sel juhul õpilasele sisemise väärtsega, tähenduslik ja pakub rahuldust. Näevad edusamme õpitava omandamisel sõltuvana jõupingutustest ja tunnevad end oma võimete peremehena. Ego- ja sooritusorientatsiooniga õpilased tunnevad muret , kuidas näevad neid teised ja kas nad peavad neid võimekaks. Kalduvad tajuma oma