Kolmeväljasüsteem Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Vakus Külad olid jaotatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. Malev Põhiline väeüksus, mis koosnes nii ratsa- kui jalameestest. Teati lihtsamaid piiramisvõtteid. Muistsed maakonnad: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Alempois, Sakala, Ugandi, Jogentagana, Virumaa, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, Vaiga, Soopooliste. Naabrid: Edelas olid liivlased ja kurelased suhted väga head, lõunas olid leedulased vahest tulid tülid, idas venelased.
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi
vürstidega, loodeti abi sakslaste vastu, kuid mõttetult. Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu piiskopkond: Ugandi, Vaiga, Soopooliste, Jogentogana, valitses tartu piiskop, Saare- Lääne piiskopkond: Läänemaa , Saaremaa. Saksa ordu Liivima haru: Järvamaa, sakala, Alempois, muhu. Taani kuninga hertsogkond: Harjumaa, Rävala , virumaa- taani kuningas. Rajati linnused, kus elasid läänimehed, vasallkond: Põhja-Saksam. Ristisõtta tulnud väikeaadlikud, sõjamehed, eesti kohalikud ülikud. Vakusepeod- talupoegade ja vasallide ühised söömaajad
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühe...
II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa
annaabi.ee 
