viljas.Isastaime seemnete tunnuste ilmnemine emastaime seemnetes; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme 34.Apomiksis-(agr.)veg. paljunemine seemnete kaudu, (biol.) embrüo moodustumine ilma viljastumiseta(kõrrelised, korvõielised, roosõielised) vormid: *partenogenees-embrüo moodustub redutseerumata munarakust, järglased diploidsed. Kromos.arv pole kahanenud. Munarakk osaleb embrüo moodustumisel.nt võilill, soonurmikas. - (k.a loomsed org, eriti putukad. Gametofüütembrüo areneb lootekoti baasil n või 2n) *apogameetsus-ainult taimedel; taimede lootekott paljutuumne, munarakk ei tööta. Sünergiidid ja antipoodid haploidsed(võixid võtta munaraku fn. enda peale) nt. Koertubakad, kortslehed, maranad.(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel
Isastaime seemnete tunnuste ilmnemine emastaime seemnetes; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme 34.Apomiksis-(agr.)veg. paljunemine seemnete kaudu, (biol.) embrüo moodustumine ilma viljastumiseta(kõrrelised, korvõielised, roosõielised) vormid: *partenogenees-embrüo moodustub redutseerumata munarakust, järglased diploidsed. Kromos.arv pole kahanenud. Munarakk osaleb embrüo moodustumisel.nt võilill, soonurmikas. -(k.a loomsed org, eriti putukad. Gametofüütembrüo areneb lootekoti baasil n või 2n) *apogameetsus-ainult taimedel; taimede lootekott paljutuumne, munarakk ei tööta. Sünergiidid ja antipoodid haploidsed(võixid võtta munaraku fn. enda peale) nt. Koertubakad, kortslehed, maranad.(Ainult taimedel.Gametofüüt.) *autonoomne- *pseudogaamne apogameetsus *apospooria- lootekott moodustub somaatilistest nutselli või integumendi rakust. Lootekotis olevad rakud ei osale embrüo moodustumisel
Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted. Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel
Seemne saamiseks külvatakse juulis augusti I pooles.Suvirapsi külviaeg 6 mai. Opt külvisügavus on 3-4 cm. Opt külvisenorm 200 id seemet 1 m². Talirapsi reavahe 45 cm,suvi kah. Raps koristatakse täisküpsuse algul otsese kombainimisega. 58) Heintaimed põllukülvikorras( liigid, agrotehnika põhiküsimused). Mitmeaastased liblikõielised heintaimed: punane ristik, roosa ristik, lutsern, mitmeaastased kõrrelised heintaimed: põltimut, harilik aruhein, kerahein, kõrge raikaerik, soonurmikas. Mitmeaastased heintaimed annavad loomadele sööta varakevades hilissügiseni, üsna kõrge toiteväärtusega, soodustavad huumuse kogunemist mulda, juured takistavad taimetoitainete väljauhtumist mullast. 59) Seemnekontrolli üldmõisted. Seemet kui kaupa isel omadused: ehtsus, puhtus, idanevus,niiskus. Seemnekontrollijaama ülesanded: 1) seemnekaupade kontroll siseturul, proovide võtmine seemnekontrollijaama algatusel ja tellija palvel.2) sisseveetavate seemnete
2. Alusheinad need one heintaimed milliste kõrgus on väiksem kui 50 cm. Nende taimede enamus lehti kasvab mulla pinna lähedal. Karjamaa raihein, aasnurmikas. 3. Vahepealsed mis jagatakse kaheks a)polpealishein kõrge kasvulised taimed mis on paljaste kõrte vartega ja juurmiste lehtedega. Nt keraheina sort ,,jõgeva 220". b) poolalushein. Madalakasvulised kuid kõrrelehtedega lehttaimed. Nt soonurmikas ja 1- aastane raihein. Neid tuleb kasutada kui niitelisi taimi. Lehtede massi indeks on lehe pinna suurus 1 m2 kohta. Kult taimedel on lehepinda 1 m2 kohta 9-10 m2. Sellest suurema lehtede arvu korral vajaksid heintaimed väga palju toitaineid ja kui lehepind on väiksem kui 3 m2 siis vajavad vähe toitaineid. Nt vähe vajavad kitsaste püstiste lehtedega heintaimed, punane aruhein. Ja Heintaimed mis on laiade harali asetusega