korral tagasiside? Silva - lihaskäävidest Sünaps??? 102. mis kiirendab erutuse levikut närviraku aksonis? Silva - Müeliintupp, mida paksem kiud seda suurem juhtekiirus. Hüppab ühelt Ranvier sooniselt teisele. 6/6 füsiol lk 187 103. kas suuremat koordinatsiooni nõudvatesse Vähem, et motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrollida. Täpsemaid liigutusi
tugev siis AP ei vallandu. Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab lävendi - Osadel närvirakkudel pole aksoneid, need on vaheneuronid kes hoiavad teistega ühendust ja üritavad koordineerida mingit rütmi. Seal on vaiksed ärritused, mis aksoniga närvirakule edasi kanduvad. Neuron peab otsustama, aksonid saadavad igasuguseid signaale. Mõned pidurdavad mõned erutuvad. - Impuss „hüppab“ üle müeliini ühelt sooniselt teisele. - Keha reaktsioonid on aeglasemad sest vahelülitused võtavad hoo maha, vahepeal läheb neurotransmitteritele üle Neuronite vaheline suhtlemine, sh neurotransmissioon sünapsis - põhimõtted. Sünaps on koht kus ühe närvirakku dendriidid või aksoni lõpp puutub kokku teise närviraku või organi või muu rakuga. Sealt antakse edasi keemiline signaal. - Aksoni lõpp > vabastatakse neurotransmitterid > istuvad teise raku peale > sõnum läheb edasi
sõltuvalt koest 60-120mV.Erutus kujutab endast rakumembraani depolarisatsiooni levikut mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised. Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast.Raku erutuyse korral avanevad Na+
Subkortikaalsed närviringed - Kõik info saadakse läbi aju keskel olevate piirkondadega - Aju koor ja aju osad alati suhtlevad – tuleb tagasiside Info liikumine neuronites - Närvirakk on üks akson - All-or-nothing – kas saata akson edasi - Kõik närvirakud võitlevad enda sees kas saata informatsiooni edasi või mitte Närviimpulsi edasikandumine - Levib ca 1 m/s kui tegemist müeliniseerimata aksoniga - Impulss hüppab üle müeliini ühelt Ranvier sooniselt teisele ja võib saavutada kiiruse kuni 120 m/s - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus tervele jalale Alzheimeri tõbi - Neurodegeneratiivne haigus kus närvirakud surevad - Mõjutab mälu, taju, võimeid - Pöördumatu haigus, ravimitega saab mingil määral pidurdada aga enam paremaks ei lähe - Vähenemised amügdala ja hipokampuse mahus Signaal järgmisele närvirakule Keemiline ja elektriline sünaps
Tugevamele ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. ERUTUSE LEVIK NÄRVIS Erutuse levik on seda kiire, mida suurem on närvikiu läbimõõt. Müeliinkihita, väiksese läbimõõduga närvikiudes levib erutus depolarisatsioonilainenena kiirusega 0,3 kuni 3 m/s. Müeliinkattega närvikiududes, mille läbimõõt on 1 kuni 22 mikromeetrit, levib erutus hüppeliselt e saltatoorselt ühelt müeliinkatteta e Ranvier' sooniselt teisele kiirusega 3 kuni 130 m/s. SÜNAPSID Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuroni olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma, akson-dendriit või akson-akson sünapseid. Ehitus: ·Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsistning mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. ·Presünapsis on arvukalt 30..