Juhendaja: 24.septembril 1939.aastal esitati Eestile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjaväebaasid. 26.septembril andis NL kaitserahvakomissar Vorošilov käskkirja, milles nõuti „võimsa ja otsustava löögi“ andmist Eestile. Idapiirile koondati üle 130 000 sõduri, 1535 suurtüki, 1474 soomusmasinat ja 600 sõjalennukit. Kuna Eestil puudusid sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus, siis otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Moskvasse läkitatud delegatsioonile tehti ülesandeks võimalust mööda pehmendada baaside lepingu tingimusi. Taasalanud kõnelustel väitis Nõukogude pool valelikult, et tundmatu allveelaev olevat uputanud Narva lahes Vene kaubalaeva, ning nõudis, et loodavate mereväebaaside kaitseks lubataks tuua Eestisse ka maa- ja lennuväeüksusi.
Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ulatuslikud repressioonid. Esmalt hukati või vangistati endised poliitilised liidrid, kõrged sõjaväe-ja politseijuhid ning majanduseliit. Ilma mitte mingi süüdistuseta ja kohtuotsuseta viidi Eestist välja 10000 inimest 1941
EESTI 1939 - 1944 Baaside aeg Oktoobris 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18. oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast, 337 soomusmasinat ning 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allkirjastamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda raskendas Talvesõda. Valitsus püüdis säilitada ranget
Sakslaste taandumine kandis raskeid kaotusi. Tannenbergi liin: Sakslaste üksused asusid nüüd Tannenbergi liinil, mis kulges üle Sinimägeda. Punaarmee üksused jõudsid 26. juulil liinile ning asusid seda ründama. Pommitati, rünnati, piirati ümber, tankide, jalaväe ja õhurünnakute abil. 29. juuli hommikul asus Punaarmee otsustavale rünnakule. Saksa kaitse purustamiseks oli koondatud mitukümmend tuhat sõdurit, 1680 suurtükki ja miinipildujat ning 150 soomusmasinat. Suruti maha viimased vastupanukolded. Löödi tagasi punaarmeelaste suurrünnak. Sinimägede ees suitses 113 purustatud tanki. 30.- 31. juulil proovis Punaarmee uuesti sinimägedest läbi murda, kuid ebaõnnestus taas. Lahingud olid ohvriterohkeimad Eesti ajaloos. Punaarmee kaotuste suurust on hinnatud 100 000 - 200 000 mehe suuruseks. Kagu-Eesti loovutamine, võitlused Emajõe joonel: Eesmärk oli Eestisse lõunast sisse tungida ja armeegrupp "Narva" kotti võtta
Ainuüksi Karjala kannasel tegutses VII armee, Laadoga kannasel VIII armee, NL-Soome piiri keskosas IX armee ja päris põhjaosas XIV armee. Kokku koondati 460 000 meest, 2000 tanki ja 1000 sõjalennukit. Soomlased olid läbirääkimistest nii palju võitnud, et jõudsid okt keskel välja kuulutada üldmobilisatsiooni. Ei mindud vastu sõjale rahuaegsete relvajõududega, vaid täies sõjaaegses koosseisus, võidi vastu panna 300 000 meest. Oli panna välja vaid 50 soomusmasinat, needki enamuses vananenud, ka vaid 100 lennukit. Eriti raske olukord oli õhutõrje ja tankitõrje relvade osas, mida eriti ei olnud. Võidi tugineda ka Karjala kannasele rajatud Mannerheimi liinile- kaitserajatised. Sellega on nii ja naa, kindlasti ei saa seda võrrelda Lääne-Eur-s rajatud Maginot liiniga ega Sigfriedi liiniga, mis olid ühendatud. Mannerhiemi liin koosnes oskuslikult maastikku sulatatud üksikutest tugipunktidest. Oskasid maastikku enda kasuks ära kasutada
annaabi.ee 
