Välisuurtükiväes eelistati laskmist maapealse vaatluse järgi kinniselt positsioonilt. Kuid tihtipeale, eriti aga just sõja algul, viidi suurtükid välja lahtistele positsioonidele ja tulistati vaenlast otsesihtimisega. Peamisteks sihtmärkideks olid vastase jalaväeahelikud ja kolonnid, aga samuti vaenlase patareid. 5 Soomusautod. Idee hakata Eestis oma soomusautosid ehitama tuli meie soomusrongide ,,isalt" Johan Pitkalt. 1918. aasta detsembris andis Pitka Tallinna Sadamatehastele käsu hakata seal soomusautosid valmistama. Nende ehitamiseks puudusid siis veel aga täielikult kogemused. Insener koostas ehitusskeemi ja esimene soomusauto ehitati valmis kolme päevaga. 3 tonnise kandejõuga veoauto sassiile ehitati nurkrauast raam ja selle külge kinnitati laevaterase plaatidest soomus. Esimese soomusauto nimeks sai ,,Estonia".
Lahingute käigus sõjasaagiks langenud suurtükkide näol, mis puudusid Vabadussõja algul täiesti , väga palju langes Eesti meeste kätte Vene raskekuulipildureid maksim, mis olid lihtsalt käsitletavad ja väga effektiivsed ning töökindlad. Eestlaste relvapark laienes sõja ajal ka Taani-ja Prantsusekergekuulipilduritega. Sõja algul langes Eestlaste kätte 40 suurtükki, hiljem sõja käigus osteti neid ka Suurbritania käest laenu eest, lisaks sellele ehitati veoautodest soomusautosid, ning soomusronge. Soomusrongide idee tekkis Kopli jaamas, kui ühel patrullkäigul avastasid reservohvitserid mõned vagunid mille kahekordsed seinad olid täidetud liivaga ja mille külgedel olid laskeavad. lisaks sellele olid kahel vagunil peale monteeritud 3 tollised suurtükid ja need olid teraskilpidega soomustatud. Kaptenid Karl Parts ja Anton Irv leidsid, et neid vaguneid saab kasutada soomusrongi koostamisel. Algas soomusrongide ehitamine. Kangelased sõjas:
kuidas muuta Saksamaa ohutumaks. Eesti eesotsas Poskaga taotles Eesti Vabariigi de jure tunnustamist, kuid sellega olid probleemid. Iseseisev riik on küll hea, kuid kuidas oleks selline väikene riik saanud majanduslikult hakkama. 28. juunil kirjutati alla Versailles'i rahulepingule, mis oli väga mahukas ning hõlmas endas palju piiranguid Saksamaale. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ja õhutõrjet, raskesuurtükiväge, tanke ja soomusautosid, allveelaevu ning gaasirelvu. Samal ajal nägi Eesti vaeva, et sõlmida rahu Venemaaga ja saada neilt tunnustus iseseisva riigina püsimajäämiseks. Rahuläbirääkimised aga venisid ning tundus nagu nad tegelikult Eesti iseseisvust tunnistada ei soovi. 1919. aasta algupoole organiseeris Saksa sõjavangis viibinud Kaukaasia päritolu tsaariväe polkovnik Pavel Bermondt relvastatud üksuse.Ta lubas minna bolsevike vastu, et taastada ühte ja jagamatu Venemaa
päevaga võinuks nad paisata piirile. Lisaks sõjaväele oli Eestil oma Kaitseliit, kuhu kuulus 42 000 meest, kellel olid relvad kodus. Kõigil oli korralik sõjaline väljaõpe. Püsse oli sõjaväel ja Kaitseliidul kokku 130 000 ringis, lisaks 460 püstolikuulipildujat ning 3500 kerge. Ja raskekuulipildujat. Eestil oli 2 moodsat allveelaeva ,,Kalev" ja ,,Lembit", lisaks veel torpeedopaat ,,Sulev" ja miiniveeskaja ,,Piilur". Vananenud lennukeid oli 38, tanke 16, soomusautosid 21. 4 Majandus Majandus 1920. aastatel Oma rahapoliitikat korraldasid Riigikogu ja valitsus 1920. aastate I poolel põhiliselt Eesti Panga kaudu. Venemaalt 1920. aasta kevadel rahulepingu põhjal saabunud kuld läks Eesti Panka hoiule. Venemaa kasutas Eestit vahendaja- maana, et oma kullaga läänes kaubelda. Tänu liigsele rahaga emiteerimisele toimus marga odavnemine.1920. aasta algul võrdus 1 naesterling 385 margaga, aasta
Koostamisel olen kasutanud õpikut kui ka internetti. Õpikuks on 10. klassi ,,Eesti ajalugu" Avita kirjastuselt. Uurimustöö on jaotatud eraldi osadeks vastavalt alapealkirja ja lehekülje numbri järgi. Sõda sai alguse 28. novembril 1918. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes Euroopa maades. 3 Ettevalmistused sõjaks 11
annaabi.ee 
