Siberi võhumõõk ( Iris sibirica), (võhumõõgalised), LK3 väike vesikupp, Nuphar pumila; valge vesiroos, Nymphaea alba; väike vesiroos, Nymphaea candida mets-vareskold, Diphasiastrum complanatum nõmm-vareskold, Diphasiastrum tristachyum harilik ungrukold, Huperzia selago Karukold, Lycopodium clavatum Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum Eesti soojumikas, Saussurea alpina subsp. Esthonica Soomukad, Orobanche Põdrajuure-soomukas Ohakasoomukas Suur soomukas Tumepunane neiuvaip, Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip, Epipactis helleborine Soo-neiuvaip, Epipactis palustris Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia Rohekas käokeel, Platanthera chlorantha Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata Hall käpp, Orchis militaris Roosa merikann, Armeria maritima subsp. Elongata Aas-karukell, Pulsatilla pratensis Karvane maarjalepp, Agrimonia pilosa, direktiiviliik Madal unilook, Sisymbrium supinum, direktiiviliik
abil omastavad temalt toitaineid. Nende keskosas on pikad spiraalpaksenditega trahheiidid, mille abil vesi ja toitained juhitakse parasiidi ksüleemi. Tun-ginud peremehe juhtkimpu, limastuvad parasiidi hüüfitaoliste piklike rakkude tipud, mille tulemusena peremehe ja parasiidi tsütoplasmad puutuvad kokku. Morfoloogiliselt on haustor lisajuur. Mõnel parasiidil (võrm -- Cuscuta) areneb idanemisel kõigepealt lühike peajuur, mis aga õige pea sureb, teiste parasiittaimede (soomukas - Orobanche) seemned idanevad ainult pärast kokkupuudet peremeestaime juurega. Õhujuured kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses kuuluvad siia kõik õhkkeskkonnas paiknevad ja talitlevad juured, sealhulgas assimileerivad ning hingamisjuured. Veeauru imavad juured esinevad troopilistel epifüütidel sugukondadest käpalised (Orchidaceae), bromeelialised (Bromeliaceae) ja võhalised (Araceae)
jalgtarn, sagristarn, õrn tarn, rand-ogaputk, harilik luuderohi, alpi võipätakas, niidu-kuremõõk. III kategooria: 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: sügislill, aasnelk, kuninga-kuuskjalg, siberi võhumõõk, väike vesikupp, valge vesiroos, väike vesiroos, mets-vareskold, nõmm-vareskold, harilik ungrukold, karukold, paas-kolmissõnajalg, eesti soojumikas, põdrajuure-soomukas, ohakasoomukas, suur soomukas, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, hall käpp, roosa merikann, aas-karukell, karvane maarjalepp, madal unilook, nõmmnelk, emaputk. Punane raamat - 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku.
asiatica fülogeneetilist sugulust (Kim, Na, Shin, & Choi, 2009). Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum) Üks artikkel, kus vaadeldi klimaatiliste tingimuste mõju lehtede ja spooride fenoloogiale (Landi, Zoccola, Bacaro, & Angiolini, 2014). 4 Alssosi (Equisetum scirpoides) Üks artikkel, mis käsitleb mitmete liikide, sealjuures alssosi, rasvhapetega seonduvat (Dudareva, Nokhsorov, Rudikovskaya, & Petrov, 2015). Elsassi soomukas (Orobanche alsatica) Üks artikkel, mis uurib erinevate soomukate seemnete tundlikkust strigolaktooni sünteetilisele analoogile GR24 (Matusova, Kullacova, & TOTH, 2014). Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride) Artiklis vaadeldi roheka õõskeele ekstrakti mõju närvirakkudele. Roheka õõskeele ekstrakt on Hiina meditsiinis laialdaselt kasutuses ning on kirjeldatud positiivseid toimeid närvisüsteemile. Katseid tehti rottidega. (Guo, Pan, & Qin, 2013).
Epifüüdid: rohttaimed, mis elavad teiste taimede peal, kuid toituvad iseseisvalt Autotroofsed ja heterotroofsed taimed Autotroof: taim, mis sünteesib kõik endale vajalikud orgaanilised ained anorgaanilistest ainetest ◦ Rohelised taimed: fotosüntees ◦ Klorofüllita taimed: kemosüntees Heterotroof: taim, mis ei ole võimeline mineraalsetest orgaanilisi sünteesima ◦ Parasiidid: elusatest organismidest ◦ Saprofüüdid: surnud organismide jäänustest Autotroofuse taandareng: võrm, soomukas, putuktoidulised taimed Isendi suhestumine keskkonnaga Mis mõjutab liigi eksisteerimist konkreetses kohas? Keskkonnatingimused Ressursside olemasolu Konkurentide olemasolu Vaenlaste olemasolu Kasvustrateegia/kasvutsüklid Ekstreemsete olude kestus Ressursid vs keskkonnatingimused Ressursse organismid tarbivad elutegevuseks ja paljunemiseks – tarbitud ressurss muutub kättesaamatuks teistele organismidele. Keskkonnatingimused on füsikokeemilised omadused – neid ei tarbita.
annaabi.ee 
