Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet Vladislav Virtonen, Vladislav Lifsits, Pavel Smirnov 2. detsember 2017, 9:47 Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on
Carl Gustaf Emil Mannerheim, kes tavaliselt kasutas eesnime Gustaf, sündis 4. juunil 1867 Turu läänis Lohisaare rüütlimõisas Hollandi päritolu rootsistunud krahvi perekonnas. Isa oli ülimalt ettevõtlik mees, kes aga nõrga iseloomu tõttu uppus võlgadesse ja pages lõpuks ühe kaunitariga Pariisi. Ema suri 1881 ja seitse last jäid sugulaste kasvatada. Koolipoisina Helsingis ja Hamina sõjakoolis paistis Gustaf silma pöörase aktiivsuse ja ettevõtlikkusega. Niisiis oli kahjuks heideti ta ka paar korda koolistki välja. Eriti valus oli väljaheitmine Hamina kadetikoolist just enne lõpetamist. Kuid edasi läks olukord paremaks. Nimelt pääses Gustaf 1887. aastal Peterburi kuulsasse ratsaväekooli. Pärast selle lõpetamist 1889. aastal sai ta korneti auastme ning saadeti teenima Poola. Seal teenis ta lühikest aega ning seejärel tegi karjääri Peterburis ratsakaardiväes. Too teenistuskoht võimaldas Mannerheimil pääsu kõrgseltskonda kuni tsaariõukonnani ...
• iroonik • “Jutud”, “Üheksa mehe saapad”, Kentä ja kasarmi, Nõiaring, Korpisota Toivo Pekkanen (1902-57) • oli pärit tööliskeskkonnast • nii temal kui Haanpääl oli kesksel kohal ühiskonna analüüs ja kriitika, ühiskondliku õigluse probleemi lahkamine • Tehase varjus Volter Kilpi (1874-1939) • “Alatalu saalis” • omad laused ja sõnad Hella Wuolijoki (1886-1954) • eestlane, kes hakkas soomlaseks • “Niskamäe naised”, “Niskamäe leib” ja teised Niskamäe jutud Sõjaaastad- põlvkond sõja varjus Soomele raske aeg kaotati osa riigi valdustest ning samuti oldi kohustatud maksma Nõukogude Liidule hüvitist. Tove Jansson (1914-2001) • kunstnik ja kirjanik • maalis joonistas tegi koomikseid, oli kunstnikuna ka Pariisis ja Itaalias • Esimesed Muuioru raamatud olid seotud sõja teemadega: sõda ja aatompomm Lauri Viita (1916-65)
vastutabki naftareostuse likvideerimise eest?) Moodne ühiskond ei ela enam kooskõlas looduse ja enesestmõistetavate traditsioonidega, mis ütleksid ette, kuidas inimene peaks toimima. Pigem me kogeme või oleme sunnitud kogema oma tegevusmotiive valiku tulemusena. Näiteks sedagi, kui sa oled paks heteroseksuaalne eesti mees, võib vaadelda valiku tulemusena: kes sul keelab maha võtta, sugulist orientatsiooni muuta või soomlaseks hakata! Asjad, mis kunagi näisid endastmõistetavad või mida tehti spontaanselt, nagu söömine, laste kasvatamine, seks, kõnelemine, puhkamine, on nüüd pideva uurimise ja tähelepanu all. Kõike seda tuleb eluaeg õppida. Umbkaudu sellist olukorda nimetabki Beck "refleksiivseks moderniseerumiseks": miski pole seal enam enesestmõistetav, kõikesöövitav modernsus on hakanud uuristama ka iseenda eeldusi.
hindamatu väärtusega, asendamatu teerajaja, haritud ja osav sulemees. Turu akadeemia algusaeg Rootsikeelse luule võidukäik 17.sajand märgib rootsikeelse luule tõusujärku. 1640 aastal asutatud Turu akadeemia tõmbus kokku õppejõude ja õpilasi Rootsist ja rootsi keel hakkas kujunema ametnike ja tõusva haritlaskonna keeleks. Turusse oli ka seoses akadeemia asutamisega rajatud ka trükikoda. Varaseim tähelepandav rootsi keeles kirjutatud luuletaja Sigrid Aronus Forsius pidas end soomlaseks. Turu akadeemias sündisid esimesed Soomes loodud näidendid. Nende autor oli üliõpilane Jacob Chronander. Tuli Rootsist ja läks sinna aga kirjutas mõlemad oma koolikomöödiad Turus ja sidus nende kaudu oma nime soome kirjandusega. Turu akadeemiaga on seotud paljud 17.sajandi luuletajad. Nende seas on nii Rootsist tulnuid kui Rootsi siirdunuid. Rootsi päritolu aga Tartus sündinud oli boheemlik luuletaja Olof Wexionus
annaabi.ee 
