Tema eestvõtmisel alustati eesti sõnade etümoloogilist ehk sõnade päritolu uuriva kogumi loomist TRÜ soome-ugri keelte kateedris. Kahjuks hävis pooleliolev kogum peahoone põlemisel. Praegu on tehtud algust Keele ja Kirjanduse Instituudis uue kartoteegi rajamisega.(Rätsep 2002:48) 2. EESTI SÕNAVARA AJALOO UURIMISE SUURIMAD PROBLEEMID Huno Rätsepa arvates vajaksid seitse põhiprobleemi laialdasemat uurimist. Esimeseks põhiprobleemiks on soomeugrilise oma sõnavara ulatus ja kujunemine eesti keeles. Teisena tuleks uurida läänesoomemere algkeelde ulatuva omasõnavara päritolu. Kolmandaks vajaksid tähelepanu läänemeresoome keelte vahelised leksikaalsed suhted, eriti oleks vaja uurida lõunaeesti murrete sõnavata seoseid, sest viimastel andmetel eraldus varasest läänemeresoome algkeelest esimesena just lõuaneesti ja liivi keele eelkäija. Neljandaks põhiprobleemiks on
UNGARI KEEL ©MAREK KÜNNAPAS • UNGARI KEEL HAKKAS TEKKIMA 16. SAJANDIL • UNGARI KEELE ALGKEEL ON UURALI KEEL • UNGARI KEEL KUULUB SOOME-UGRI KEELKONDA • SÕNAVARA SISALDAB PEALE SOOMEUGRILISE KIHI LAENU KUNAGISTE TÜRGI HÕIMUDE BULGAARIDE KEELEST (VANIMAD LAENUD), SLAAVI KEELTEST, TÜRGI KEELEST JA MUJALT • LÄHIMAD SUGULASKEELED ON MANSI JA HANDI KEELED • KÕNELDAKSE UNGARIS, RUMEENIAS, UKRAINA TAGA- KARPAATIAS, SLOVAKKIAS, SERBIA VOJVODINAS, HORVAATIAS, AUSTRIAS, SLOVEENIAS • UNGARI KEELE KÕNELEJAID ON ~ 12,5 MILJONIT • UNGARI KEELES KASUTATAKSE LADINA KIRJA. • TÄHESTIKUS ON MITMEID DIGRAAFE (DIGRAAF ON KAHE
ka Tartu ülikooli õppejõududel. Rääkides eesti sõnade päritolust, siis saab terminit sõna käsitada üsna avaralt. Vanemate sõnatüverühmade puhul saab arvestada ainult ühistüvesid, millest hiljem soome-ugri keeltes on moodustunud mitmesuguseid sõnu kitsamas mõttes. Uurija peab uuemate sõnakihtide etümologiseerimisel silmas pidama, kas tegemist on uute sõnatüvedega või uusmoodustistega olemasolevate tüvede alusel. Viimase aja uurimusi arvesse võttes saaks soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome- ugri keeltes (Samojeedi, ugri, permi või volga keeltes). Omaette probleemiks on, kuidas saaks soome-ugrilise sõnavara tuvastamisel rohkem arvestada eesti rikkalikku murdesõnavara. On kujunenud tavaks, et rahvusvahelises fennougristikas kasutatakse eesti vastete allikana Wiedemanni sõnaraamatut, kuid see ei kajasta kaugeltki mitte eesti murdesõnavara kogu küllust. Kui võrdlevas fennougristikas
Sissejuhatus Ungari keel kuulub soome-ugri keelkonda. Seda räägib umbes 14 miljonit inimest. Pealmised riigid on Ungari, Rumeenia, Ukraina Taga-Karpaatias, Slovakkias, Serbia Vojvodinas, Horvaatias, Austrias ja Sloveenias. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil Bütsantsi allikas. Umbes 1200. aastast pärinev ,,Hauakõne" on vanim Ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst. Ungari kirjakeel hakkas tekkima 16. sajandil. Sõnavara sisaldab peale soomeugrilise kihi laene kunagiste türgi sugu hõimude bulgaaride keelest (need on vanimad laenud), slaavi keeltest (neid on kõige rohkem), türgi keelest ja mujalt. Maailma keelte seas on ungari keel emakeelsete kõnelejate arvult 62. kohal, Euroopas 14. kohal. Ungari keele lähimad sugulaskeeled on mansi ja handi keel. Ungari keele kõnelejate leviala Ida-Euroopas. 3 Ungari kiri Ungari keel kasutab ladina kirja
genetiivis -nde : liigende. Pääleselle veel muid uuendusi, nagu i-mitmusi, nominatiivseid liitumusi jne. (Raamatukoi) Vaata lisaks Aaviku keelekorralduse põhimõtted Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid 1. otstarbekohasus rikkus, selgus, täpsus, lühemus, kerge õpitavus 2.iIlu häälikuline heakõla, stiililis-psühholoogiline ilu 3.omapärasus oma, soomeugrilise eelistamine võõrale Lühendamise ahel 1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema ega isa ei ole – orb), 2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult nimetavaliselt liitunud kaksiksõna (vaene laps – vaeslaps), 3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914
Andrus Saareste arvates on eesti keeles umbes 6 000 erinevat sõnatüve, kuid Rätsep toob välja põhjuseid, miks võib see arv olla veel suurem. Ilmselt on uurimusest välja jäänud hilised võõrsõnad, lisaks võib sisse tuua ka murdesõnavara ning rahvalaulude sõnavara. Pealegi ei jõuta otsusele, kas lisada ka laensõnad ning arvestusest välja jäävad võõrsõnad. (Rätsep 2002: 49) Soomeugrilised sõnad eesti keeles Viimastele uurimustele tuginedes saab soomeugrilise omasõnavara hulka lisada need sõnatüved, millele leidub vasteid kaugemates soome-ugri keeltes: samojeedi, ugri, permi või volga keeltes. Rätsepa andmetel ulatub soomeugriliste sõnade hulk 800-ni, neist küsitava päritoluga on umbes 260. Ja seega võib järeldada, et vana soomeugriline sõnavara moodustab eesti keele tüvede üldarvust ühe seitsmendiku. Kõige varasemateks sõnatüvedeks peetakse sõnu, mille juured on uurali algkeeles ehk millele leidub sugulasvasteid samojeedi keeltes
1) Mitu eessõna on oma kasutamispiirkonda laiendanud tagasõnade arvelt. 2) Kahe struktuurivõimaluse korral eelistatakse üha sagedamini selliseid kaassõnalisi ja määrsõnalisi konstruktsioone, kus määratlev sõna on põhisõna ees Eesõnade sagenenud kasutamine on aga selgelt venemõjuline. Nad säilitavad selle paragrahvi abil partei võimu Nad säilitavad läbi selle paragrahvi partei võimu Eesti keel on suurel määral säilitanud oma soomeugrilise tagasõnade eelistuse. Hoolimata sellest, et eesti keelele pole võõras ka eessõnade kasutamine ning et mõnda kaassõna saab kasutada nii ees- kui ka tagasõnana ühesuguses funktsioonis (teed mööda, mööda teed) on tagasõnu eesti keeles umbes kaks korda rohkem kui eessõnu. Tagasõna kasutaamine eessõnana ei ole stiililiselt neutraalne ning isegi luulekeeles on sellised ebaeessõnalised väljendud tugevasti margeeritud. 3
annaabi.ee 
