rahvamuusikute algatusel loodi NOORTE MOOSEKANTIDE SELTS. Seltsi eesmärgiks sai pärimusmuusika tutvustamine noortele seminaride, kontserdite, festivalide, laagrite ja muude toimingute kaudu. 1994. aasta Viljandi Folk Music Festival oli juba 3-päevane pidu, mis kestis 22.-24. juulini ning lavale ja murule ülesastujaid oli juba ka rahvusvahelisi - esinejaid oli lõppkokkuvõttes 6 riigist, lisaks Eesti enda omad. Muusikat pakkusid nautimiseks RUUMEN Soomemaalt, GULLFAKSE Norrast, SUTARAS Leedust, STEFAN TIMMERMANS & SÕBRAD Belgiast, SNÄCKORNA Rootsist ja PROSPER. Eestimaalt astusid üles UNTSAKAD, ALLE-AA, VÄIKESTE LÕÕTSPILLID
Seitsmeteistkümnes lugu · Sõjaratsu sõit · Asamalla lahing · Juhtumised põrgukatla juures · Muruneidude tants Elu oli olnud rahulik pikaaega (seitse suve segamata, seitse talve taotlemata). Olevi-, Sulevi- ja Alevipoeg olid ehitanud omale linnad, kuid siis kipus sõda kurnama. Kalevite poeg otsustas minna kuningale sõjast teatama ning siis kihutas sõtta. Endaga kaasas ta lahingusse inimesi Virumaalt, Kuressaarest, Soomemaalt kui ka teistelt saartelt. Siis kirjeldati milline Kalevite hobu välja näeb kallis ja uhke ning kui kena oli Kalevipoeg, kes selle ratsu peal sõitis ning kuidas Viru neidudele ta meeldis. Siis kirjeldati kuidas Kalevipoeg suure kära keskel hobuse sadulas meeste päid maha lõi. Kalevite ratsu sai lahingus surma ning Kalevipoja tuju muutus pahaseks ja vihaseks. Siis sammus Kalevipoeg teiste meestega (Olevi, Sulevi ja Aleviga) koju võidusõnumit viima.
Referaat Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Kalevipoeg. Seitsmeteistkümnes lugu Seitsmeteistkümnes lugu räägib sõjaratsu sõidust, Assamalla lahingust, juhtumistest põrgukatla juures ja muruneidude tantsust. Sõjaratsu sõit Kalevite pojal oli ratsu, kelle seljas ta ratsutas sõjakära kustutama. Ta võttis kaasa 50 kannupoissi Virumaalt, 60 Kuressaarest, 70 Soomemaalt ja veel teisi saarelasi. Kalevite hobu oli kallis: hõbepäitsed paistsid peast, kuldkangid valjastest, taalervööd saba tagant ja kudruskeed olid ümber keha. Kes Kalevipoega ratsul sõtta sõitvat nägi, see lausus: ,,Seep see poissi paistab palju, seep see meesi maksab kallist! Hobu alla hõbedane, kuningas seljas kullasta!" Kalevipoeg kange mees sõitis hobuse sadulas sõjakära keskele ja lasi hobusel seal hüpata ja karata, ise mehi mõrvates. Kalevite sõjaratsu hukkus Assamalla
Alevipoeg lasknud teise võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama. Kaasa võtnud ta viiskümmend meest Virumaalt, kuuskümmend Kuressaarest, seitsekümmend Soomemaalt ja veel sada meest mujalt Saaremaalt. Viru väljadel sõdisid paljud sõjamehed. Teised sissetungijad läinud, aga teist rada. Külasid kurnama, peresid piinama, rahva vara riisuma ning tugevamaid tapma. Seepeale astunud sõtta Kalevipoja kõrval sõtta ka Sulevipoeg, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg, kange mees, karganud hobu seljas keset sõda. Lasknud mõõgal tuisata, surma kombel sirutada ning meeste peadel lennata. Kehad kuhjunud virnadesse, kasvanud lausa mägedeks.
Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu.
Varsti tõttas talle järele Sarvik- Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu.
Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu.
neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast, terasest ja vasest. Laeva nimeks sai "Lennuk". Ka laeva meestele valmistati korralikud riided, et neil laevareis ilusti õnnestuks ja ei juhtuks õnnetusi. Laev asus teele, sõitis mitu päeva
neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast, terasest ja vasest. Laeva nimeks sai "Lennuk". Ka laeva meestele valmistati korralikud riided, et neil laevareis ilusti õnnestuks ja ei juhtuks õnnetusi. Laev asus teele, sõitis mitu päeva
Kp tuli koduõuest vastu Op, kes hakkas linna ehitama ning Kp tõi juurde nii kive kui laudu(227-228). Põrgust toodud piigakesed jäid Alevite juurde, kus vanima võttis Sp ning noorima Ap. Keskmine jäi leseks(229-230). Tuuslar varastas keskmise tüdruku, kuid ta saadi kätte ning Op kosis ta(232-233). 16. Kp tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda,toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. soovitati ehitada laeva rauast, Kp lasi teha hõbedast, nimeks „Lennuk“.234-238 Pärast 7 ööpäeva pimedust jõudis laev Lapu kaldale(241-242) Saarelt leiab Lapu targa Varraku maja-kutsuti teejuhiks kelle palub endale Põrgu piiride kätte juhatajaks(243-245).aitas neid oma kavalusega ,Tänu Varraku tarkusele pääseti keerisest ning silmati sädemesaart(245) keelas neil minna Sädemete saarele, Kp ja Op olid vastu. Avastati, et kannupoiss on kadunud,
Varsti tõttas talle järele Sarvik-Taadi kälimees, vana Tühi, kuid noorim piiga võlus nende selja taha mere. Viimaks jõudis Kalevipoeg koduväravate juurde. Seal kohtus ta Olevipojaga, kes aitas tal ehitada. Olevipoeg kosis keskmise piiga, Alevipoeg noorima ja Sulevipoeg kosis vanima piiga. Kalevipoeg tahtis sõita maailma otsa ja palus Olevipojal tammest laeva teha. Tamm oli liiga suur, et maha raiuda ja toodi kohale mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomemaalt. Nad soovitasid ehitada laeva rauast kuid Kalevipoeg lasi selle teha hõbedast ja pani nimeks ,,Lennuk". Varahommikul asuti teel, paari nädala pärast jõuti võõrale maale. Saadi teada, et nad olid jõudnud Lapu randa. Ringi hulkudes leidsid nad Lapu targa Varraku maja, keda kutsuti teejuhiks. Ta aitas neid neelukohtades oma kavalusega. Ta keelas neil minna Sädemete saarele kuid Kalevipoeg ja Olevipoeg olid vastu.
annaabi.ee 
