Soome Vabariik (0)

Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel rahvastel võrreldes 
tänapäevaga
Minu elus on muusikal  väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima 
panemine , sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse 
vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba 
muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada, 
kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline.
Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat 
enne meie aega. Nad olid väga sõjakad,  egoistid  ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei  pannud  
enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust  suhu . Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli 
surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja 
muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu.
Hellenid  (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna 
muusika ( musike -muusade  kunst , kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja 
nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka  noodikiri , aga 
palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine 
koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja 
oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus 
tänapäevasele muusika  teooriale .
Ka Roomas (2.saj. e.Kr.-5.saj. p.Kr.) oli muusikal tähtis roll. Seda estitati meelelahutuseks. 
Põhiliseks pilliks oli  vesiorel , mida mängiti ka gladiaatorite võistlustel. Rikastes kodudes oli 
kombeks õhtusöögi ajal muusikat kuulata ning teatris kuulus nii tragöödiate kui komöödia 
juurde sageli tibia või vesioreli muusika. 
Neid kõiki ühendab austus muusika vastu ja neile on muusika väga tähtis. Neid eristab see, et 
kasutati muusikat erinevates alades, näiteks keldid kasutasid sõjas, hellenid spordialades ja 
Roomas meelelahutuses ja neil kõigil oli oma viis, kuidas muusikat edasi anda, kas kirjutada 
üles või  laulda  edasi.
Kui võrrelda omavahel tänapäeva ja antiikkultuure tuleb välja, et muusikasse suhtumine on 
muutunud. Selle tähtsus on langenud. Kui kunagi kuulati muusikat mingi eesmärgi pärast, siis 
nüüd tundub, et paljud kuulavad seda lihtsalt taustaks. Ja kui  hellenite  ajal pidi iga lõpetaja 
oskama luua muusikat jne, siis tänapäeval pole muusikal ka enam koolis nii suur roll, kui 
kunagi, mis on muidugi kahju.