Muusika tähtsus ja kasutusalad vanadel
rahvastel võrreldes
tänapäevaga
Minu elus on
muusikal väga tähtis roll. Esimene asi, kui ma koju tulen, on muusika käima
panemine , sest muusika suudab nii palju asju teha. Nagu näiteks: aitab üksinduse ja vaikuse
vastu, see teeb mu tuju palju paremaks või vahel, kui on kurb tuju siis on hea kuulata ka kurba
muusikat. Ja sellepärast ma järgnevas tekstis võrdlengi kolme vana kultuuri, et teada saada,
kas kunagi oli ka muusika inimeste elus oluline.
Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat
enne meie aega. Nad olid väga sõjakad,
egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei
pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust
suhu . Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli
surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja
muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu.
Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna
muusika (
musike -muusade
kunst , kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja
nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka
noodikiri , aga
palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine
koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja
oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus
tänapäevasele muusika
teooriale .
Ka Roomas (2.saj. e.Kr.-5.saj. p.Kr.) oli muusikal tähtis roll. Seda estitati meelelahutuseks.
Põhiliseks pilliks oli
vesiorel , mida mängiti ka gladiaatorite võistlustel. Rikastes kodudes oli
kombeks õhtusöögi ajal muusikat kuulata ning teatris kuulus nii tragöödiate kui komöödia
juurde sageli tibia või vesioreli muusika.
Neid kõiki ühendab austus muusika vastu ja neile on muusika väga tähtis. Neid eristab see, et
kasutati muusikat erinevates alades, näiteks keldid kasutasid sõjas, hellenid spordialades ja
Roomas meelelahutuses ja neil kõigil oli oma viis, kuidas muusikat edasi anda, kas kirjutada
üles või
laulda edasi.
Kui võrrelda omavahel tänapäeva ja antiikkultuure tuleb välja, et muusikasse suhtumine on
muutunud. Selle tähtsus on langenud. Kui kunagi kuulati muusikat mingi eesmärgi pärast, siis
nüüd tundub, et paljud kuulavad seda lihtsalt taustaks. Ja kui
hellenite ajal pidi iga lõpetaja
oskama luua muusikat jne, siis tänapäeval pole muusikal ka enam koolis nii suur roll, kui
kunagi, mis on muidugi kahju.
Kõik kommentaarid