suurel hulgal, et talvel oma rasvatagavaradega vastu panna. Inimeste jaoks pole mustikas umbrohi, vaid hoopis väga kasulik taim igapäeva eluks. Nad on mustikaid kasutanud(ja kasutavad siiani) mahlade ja keediste valmistamiseks. Kasutatakse ka värvitaimena veinitööstuses. Samuti kasutatakse mustika võrseid nahkade parkimiseks, lehti riidele musta, sinise ja lilla värvuse andmiseks. Kuivatatud marjad on tuntud rahvaravimina mao- ja sooltehaiguste puhul. Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks
hulka, kiirendavad selle edasiliikumist ja viivad välja organismist mittesoovitatavaid jääke. Puuviljades ja marjades on võrdlemisi palju pektiinaineid, millel on ka ravitoime. Need seovad seedeorganites vett ning vees lahustunud raskemetallisooli ning teisi mürgiseid aineid ning hoiavad seeläbi ära kõhukinnisust ning väljutavad organismist kahjulikke aineid. Pektiinained aitavad säilitada organismi normaalset mikrofloorat, eriti soovitatavad sooltehaiguste ja maohaavandite puhul. Puuviljades ja marjades sisalduv tselluloos seob kolesterooli ja viib organismist välja üleliigse kolesteroolihulga. Orgaanilisi happeid on mahlades 0,4-1,7%. Maitsmismeelele sobib kõige paremini mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille suhkrutesisaldus on vahemikus 12...15%. Naturaalmahlad on oluliselt happelisemad ning seetõttu vähendatakse nende happesust tööstuslikul teel.
· Toidu töötlemine (küpsetamine jne) praktiliselt kõrvaldab toidust Mg. · Mg imendumise/omastamise antagonistid on oksaalhape, fütaat, kortikosteroidid (hüpertoonikud kasutavad diureetikume, astmaatikud kortikosteroide). · Liigne alkohol, kortikosteroidid ja diureetikumid intensiivistavad Mg väljutamist. · Defitsiit tekib diabeetikutel, kroonilistel alkohoolikutel, maksatsirroosi, kroonilise kõhulahtisuse, kestva oksendamisel, sooltehaiguste, pankreatiidi, neeruhaiguste, ateroskleroosi, süsivesikute kestva megadieedi ning metaboolse atsidoosi puhul · Defitsiidi sümptomiteks on neuromuskulaarsete funktsionide häired: närvilisus, depressioon, letargia, lihasvärin, lihasnõrkus, südame arütmia, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus. · Sügava defitsiidi puhul lisanduvad EKG muutused ja kõrge risk krampide tekkeks · NB
Peske ennast üleni vähemalt kord päevas. Hoolitsege , et riided (eriti aluspesu) oleks puhas ja kuiv. Kui pesemine pole võimalik , tuulutage riideid vähemalt kord päevas. Hoolitsege hammaste puhtuse eest. Hambapastat saab asendada soolaga , või isegi seebiga. Hambaharja saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega. Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,52l vee kohtta) või 1,0% joodi 45 tilka 1l vee kohta). Peske kõik söödavad viljad. Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega) Ärge säilitage toitu kaua peale valmistamist.
Hoolitsege , et riided (eriti aluspesu) oleks puhas ja kuiv. Kui pesemine pole võimalik , tuulutage riideid vähemalt kord päevas. Hoolitsege hammaste puhtuse eest. Hambapastat saab asendada soolaga , või isegi seebiga. Hambaharja saab asendada ühest otsast räsitud noore oksaga , või isegi sõrmega. Hoiduge toidumürgitustest ja teistest sooltehaigustest. Neid põhjustavad mikroobid, mis satuvad organismi toidu ja joogiga. SOOLTEHAIGUSTE VÄLTIMISEKS: Hoidke keha , eriti käed puhtad, vältige sõrmede sattumist suhu ja toidu tarbimist mustade kätega. Joogivett on soovitav enne tarbimist keeta, või puhastada.(kasutada võib tablette,filtrit, või paar tera kaaliumpermanganaati 1,52l vee kohtta) või 1,0% joodi 45 tilka 1l vee kohta). Peske kõik söödavad viljad. Sööginõud pesta koheselt peale kasutamist (võimalusel keeva veega)
annaabi.ee 
