kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus. Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul. Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna.
Jaotatus (vt. õpik lk 166 Sergei Zahharovi tabel. ) Selle järgi jaotatakse Kuubitaoline ,Prismataoline, Plaaditaoline Kuju järgi (Soil Surve Manual ) Teraline, Pankjas, Tulpjas, Primaatiline, Plaatjas Struktuursuse kujunemiseks peab mullas olema piisavalt savi ja kolloidosakesi. Seega on mulla struktuursuse kujunemine esmaseks eelduseks liivsavi või savilõimise olemasolu .Teiseks peab mullas olema piisav hulk kahe ja kolmevalentseid katioone, et toimuks soolide koagulatsioon. Kolmandaks on mulla huumus. Kui üks neist kolmest on täitmata ei pruugi mulla struktuursust tekkida. Tähtsus Struktuurse mulla veemahtuvus on suurem kui struktuuritul mullal st üksikteralisel mullal. Suuremast veehoiuvõimest tingituna on taimed struktuurses mullas paremini veega varustatud ja lühema kestusega põuaperioodid ei mõjuta oluliselt taimede saagikust. On ka õhuga paremini varustatud. Toitained ladestuvad mullas ühtlaselt .
polüpreenid. Elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja nukleiinhapped. Pinnanähtused ja adsorptsioon 82. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 mmmm. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. 83. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod) Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus
2) vastupidise toimega emulgaatori lisamine, selle ühtlustumine süsteemis. ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded seadusest jämedisp süs-ga ja adsorbeerib iodiid-ioone, kuna need lähevad samuti kristalli tulemusena toimub emulsiooni pööramine.3) kuumutamine x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni kont-ud lahustes, ka ei sobi metallide soolide puhul. Osakeste koostisse. Kui nüüd sama kristall paigutada AgNO3 lahusesse, siis vähendab emulgaatori adsorptsiooni.4) mehaaniline mõjutamine gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine toimub Ag adsorptsioon kristalli pinnale. : tuuma pinnale kaitsekihtide lõhkumine kas mehaanilisel või elektriliselmeetodil
intensiivsuse In sõltuvust pealelangeva valguse intensiivsusest I0 ja neelava keskkonna omadustest. Neeldumisteguri k väärtused sõltuvad pealelangeva valguse lainepikkusest ja temperatuurist. Suurus ln (in/i0)=kcal=B nim ekstinktsiooniks ehk optiliseks tiheduseks. B-L seadus kehtib nii tõeliste lahuste kui kolloidlahuste madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded seadusest jämedisp süs-ga ja kont-ud lahustes, ka ei sobi metallide soolide puhul. Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Kolloidlahuste osmootne rõhk on väiksem kui tõeliste lahuste osmootne rõhk, sest kolloidosakese osakese mass on märgatavamalt suurem tavalisest molekulist ja kolloidosakese osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele
Valguse neeldumine. kirjeldab lahuses neeldunud valguse intensiivsuse In sõltuvust pealelangeva valguse intensiivsusest I0 ja neelava keskkonna omadustest. Neeldumisteguri k väärtused sõltuvad pealelangeva valguse lainepikkusest ja temperatuurist. Seadus kõlbab ka kolloidlahustes madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul. Ultramikroskoop võimaldab näha kolloidosakesi ja nende liikumist. Ultramikroskoop erineb tavalisest optilisest mikroskoobist vaid uuritava süsteemi valgustamise põhimõttelt. Elektronmikroskoopias kasutatakse valguse asemel elektronkiirte kimpu. Dispergeeritud süsteemide molekulaar-kineetilised omadused Kolloidlahuste osmootne rõhk on väikesem kui osmootne rõhk tõelistes lahustes, kuna kolloidosakese
lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. 82. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 mmmm. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. 83. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. Kolloidsüsteemid tekivad: Väiksemate osakeste (molekulide, aatomite, ioonide) ühinemisel suuremaks agregaatideks (kondenseerimismeetod). Kondenseerumine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse. Suuremate osakeste peenestamisel väiksemateks (dispergeerimismeetod)
Suurust ln I0/In = kcl = B nimetatakse lahuse ekstinktsiooniks ehk optiliseks tiheduseks. Suhet (I0-In)/I0=1-e-kcl nimetatakse lahuse suhteliseks neeldumiseks. Lambert-Beeri seadus loodi esialgu tõeliste lahuste jaoks, kuid siis leiti, et ta kõlbab ka kolloidlahustes madala dispergeeritud faasi kontsentratsiooni korral. Kõrvalekalded Lambert-Beeri seadusest tekivad jämedispergeeritud süsteemides ja kontsentreeritud lahustes. Samuti ei sobi see võrrand metallide soolide puhul.. 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. Difusioonikonstant: Osakeste ühtlane jaotus süsteemis on nende kõige tõenäosem olek. Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. 1855.a. näitas Fick, et
Farmaatsias aine eeltöötlus – võetakse palju proove, mille analüüsimise eesmärgiks on lõpptootest ebapuhtuste eemaldamine. PINNANÄHTUSED JA ADSORBTSIOON 88. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. OSAKESTE SUURUSE JÄRGI Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 sedimenteeruvad kiiresti (lihtdispersioonid, on eraldatavad tavalise filtreerimisega
annaabi.ee 
