(kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtmeteid, nad tekivad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Algloomade tähtsus: Looduses-tähtsad aineringe mõjutajad nad on veekogude seisundi indikaatorid. Inimese elus-heitvete puhastamiseks on nad vajalikud. Düsenteeria amööb: inimene nakatun tsüsti abil,väike toitub jämesoole valendikus soolesisust, ei tekita olulist kahju. Suured tekitavad veritsevaid soolehaavandeid, teistes siseelundites võivad põhjustada põletikukoldeid. Trihhomoonas on ülemaailmase levikuga parasiitne loomviburloom põhjustab trihhomonoosi, kahjustab kuse- ja suguteedes epiteel kudet.
Keskkonna soojenedes aktiivsus suureneb, kui liiga kõrgel temperatuuril pidurdub. Düsenteeria siseamööb Ülemaailmse levikuga inimese parasiit, elutseb peamiselt pimesoole ja käärsoole valendikus ning soole limaskestas, vahel ka maksakoes. Inimese nakatavaks vormiks on tsüst. Seedeelundkonnas tsüsti kestad lahustuvad, raku jagunemine lõpeb, tekivad 8 väikest amööbi väikesed vegetatiivsed vormid. Toitub soolesisust ning olulist kahju inimesele ei tekita. Soodsates oludes muutub väike vegetatiivne vorm suureks vegetatiivseks vormiks, kinnitub sooleseinale ning hakkab tootma valke lammutavaid ensüüme, mis tekitavad soolehaavandeid. Seejärel tungivad amööbid limaskesta, võivad sattuda verekappillaaridesse ning kanduda siseelunditesse kus põhjustavad põletikukoldeid. Suure vormi rakud toituvad punastest verelibledest. Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda
laiuss: kala süües , nookpaeluss: sealiha süües, nudipaeluss: veiseliha. 4. Solkmed ja naaskelsabad ning nendega nakatumise võimalus. naaskelsaba: väike, umber paari sentimeetri pikkune naaskelsaba võib elada inimese tagasooles ning põhjustada ebameeldivat kihelust päraku ümbruses. Liimuksolge: parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Nakatub toorest juur- ja puuviljast ning mustade kätega söömisest. 5. Vihmausside tähtsus looduses ja inimese elus. looduses: kobestab mulda, parandab mulla viljakust, paljud loomad toituvad temast. Inimese elus: rikastavad mulda, kalapüügiks. 6. Nimeta üks looduskaitse all olev karp Eestis. Mis teda ohustab? hari-järvekarp, veekogude eutrofeerumine, veekogude muutmine (õgvendamine,
elavad koos vetikas ja seen. Seen annab vetikale vett ja mineraalsooli aga vetikas orgaanilist ainet. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. Kase juurte ümber, kasvab kaseriisika mütseel. See annab kasele vett ja mineraalsooli, mida puujuures ei ole suutelised ise tegema. Kommensalism See on suhe, mida ühelepoole kasulik ja teisele kahjutu. nim. kommensaaliks. nt. Inimese sees on bakterid, mis toituvad soolesisust. Nad saavad sellest kasu kuid inimest see ei puuduta. Konkurents Sama või eriliiki organismide vastastikku piiav kooselu. Nt. tihedasti istutatud mannitaimed. Herbivooria see on taimetoidulisus. Suhe looma ja taimeliigi vahel. Sppakse puukoort/vilju/lehti. Karnivoorid e. kisklus on suhe kiskja ja saaklooma vahel. Parasitism eriliigi organismide kooseluvorm, mis ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Suhe parasiidi ja peremehe vahel.
nakatub paelussi vastsetega nende loomade toorest või vähe kuumutatud liha sppes. Eestis nakatuvad inimesed nudi- ja nookpaelussiga suht harva. Palju tavalisem on laiussiga nakatumine kala süües. Paelussid eritavad elutegevuse käigus aineid, mis on inimesele mürgised ja mõjuvad tervisele halvasti. Kui on kahtlus, et inimene on nakatunud paelussiga siis peab ta kohe arsti poole pöörduma. Liimuksolge parasiteerib inimese ja paljude selgroogsete loomade sooles, kus toitub peremehe soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Kätepesu ja pesta toorelt söödavaid puu-ja juurvilju, et mitte nakatuda. 26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest. Tigudel on enamasti spiraalselt keerdunud kofa, laia tallaga jalg ning pea; nälkjad on kojata teod. Karpidel on kahe poolmega koda ja sellest välja sirutav jalg, pead neil pole. Eestis elavad Viinamäetigu, Sarv tigu, Väike labatigu, Mudatigu jpt. Ja karpidest
Kõhukinnisuse korral intensiivistuvad roiskumine ja käärimine. Loomadel kaob isu, muutuvad loiuks ja sooltes esineb meteorismi. Obstipatsioonid tekitavad sooleseina veresoontes staasi, laienenud veresooned võivad lõhkeda. AUTOINTOKSIKATSIOON Enesemürgistus e. autointoksikatsioon tekib: 1. Iileusseisundi puhul, kui areneb soole nekroos. Iileusest eespool olev sooleosa laieneb, kuhjuv küümus roiskub, käärib, moodustub gaase. Soole antiperistaltikaga püütakse soolesisust vabaneda mao suunas, võimalik soolesisu oksendamine. Küümusest ja nekrotiseeruvast koest imendub verre toksilisi ühendeid. Enesemürgistus on eriti akuutne siis, kui küümuses toimuvad ulatuslikud roiskumisprotsessid, on pärsitud maksa barjäärifunktsioon ja neerude eliminatsioonivõime. 2. Peensoole põletikud rosikumis- ja käärimisprotsessid suure ulatusega ja toimuvad neis seedetrakti osades, kus tavaliselt seda ei toimu (duodeenum). Soolesein muutub läbilaskvaks mikroobidele,
Enamusi on võimalik näha vaid mikroskoobiga kuid on ka suuremaid. Keha katab kutiikula. Ümarussil puuduvad vereringe- ja hingamiselundid. Ümarussi seedeelundkond on suu, neel, sooltoru ja pärak. Nägemiselundid ümarussil puuduvad. Paljud neist elavad vees ja mullas, suur osa on aga taime- ja loomaparasiidid. Nad on tähtsad lagundajad looduses toimuvas aineringes. Inimeses elavad parasiit-ümarussid on nt liimuksolge ja naaskelsaba. Liimuksolge toitub peremehe (selgroogse looma) soolesisust. Et nakatumisest hoiduda, tuleb pesta käsi ning toorelt söödavaid vilju. Nad sigivad suguliselt. Nende arengukäik on muna, vastne ja täiskasvanud isend. Liimulksolkme areng 1. Kui solkme muna satub toiduga inimese soolde, väljub sellest vastne. Seejärel puurib ta enast kiiresti läbi sooleseina veresoonde. 2. Edasi kandub ta koos verega kopsu. Mõnda aega elab vastne kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. 3. Täiskasvanud vastne liigub kopsust neelu
Magu ja maosisaldis surutakse seetõttu kokku. Alumine söögitoru sfinkter lõõgastub ja maosisu surutakse rõhuga söögitorru. Kõige esimesed liigutused on sageli ilma maosisaldiseta => öökimised. Oksendamine võib ette tulla, kui mao kardia ja ülemine söögitoru sfinkter lõõgastuvad ilma piklikaju erutuseta. Maosisaldis tavaliselt sel juhul suhu ei jõua ja tegemist on refluksiga. Oksendamisega kaasneb peensoole ülaosa kontraktsioon (kuigi seda ei pruugi alati olla). Osa soolesisust satub sel juhul makku. Kestva oksendamise korral satub makku ka sapp, sapi lisandumine on seisundi raskuse näitaja. Oksendamisega kaasneb tõsine happe ja vee kaotus. Veekaotusega väheneb plasma maht ja vere viskoossus suureneb, mis võib põhjustada täiendava lisakoormuse südamele, kuna takistuse vere liikumisele on suurem. pH ja plasma vedeliku hulk taastuvad tavaliselt küllalt kiiresti neerude ja kopsude töö tulemusel. Vedelikku tuuakse verre teistest kudedest selleks,
annaabi.ee 
