ainevahetust, loomad olid tihti suguvõimetud, kummalise käitumise ning nad põdesid mitmeid haigusi. Kuid sellised katsed andsid positiivseid tulemusi kaladel. Kuidas saadakse transgeenseid organisme? Organismi siiratakse teise liigi geen, mis loob uute omadustega organismi. Sellist organismi nimetatakse transgeenseteks e geneetiliselt muundatud organismideks. Nagu paljudes teistes valdkondades, katsetatai ka selles valdkonnas esmalt bakteritega. Näiteks soolekepikese kromosoomo viidi inimese geenid, mis määrasid insuliini sünteesi. Selle tagajärjel hakkasid muudetud bakterid sünteesima insuliini ning see võime säilis ka bakterite paljunemisel moodustunud uutel bakterirakkudel.
tsütoplasmat katab rakumembraan. Rakumembraani katab väljastpoolt rakukest, mille koostis ja ehitus on eri tüüpi bakteritel erinev. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed ehk piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Iga bakter kannab endaga kaasas ka pärilikkusainet ehk DNA-d. Ribosoomis toimub valgusüntees; see koosneb siis rRNA-st ja valgu molekulidest. 3. Bakterirakud paljunevad põhiliselt pooldumisega. Soolekepikese rakk kasvab pikkuses kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon teiste rakuainete süntees. Mõlemad tütarrakud saavad koopia kromosoomist, ligikaudse arvu plasmiidi koopiaid ning piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 4. Plussid Miinused Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda 5. Plussid Miinused
Tselluloos koosneb kuue süsiniku aatomiga lihtsuhkruist, hemitselluloos aga viie süsinikuga suhkruist, mistõttu tuleb nende lagundamiseks kasutada erinevaid organisme. Seepärast tuleb etanooli tootmiseks kasutada nii tselluloosi kui ka hemitselluloosi. Protsess algab taimse materjali kuumutamise ja happega töötlemisega, et eraldada tselluloos hemitselluloosist. Hemitselluloos lagundatakse geneetiliselt modifitseeritud soolekepikese (E. coli) poolt. Tselluloosi lagundamiseks kasutatakse ensüüme ja bakterit nimega Klebsiella oxytoca. See bakter on kasulik ka selle poolest, et toodab tselluloosi lagundavaid ensüüme, vähendades vajadust väliste ensüümide järgi 50 protsendi võrra. Näited 2008 Louisiana osariigis paiknev Verenium on esimene tselluloosist etanooli tootev tehas USAs, mis on kavandatud pidevalt töötama. Seni on tselluloosist etanooli toodetud lühiajaliselt erinevate pilootprojektide käigus.
Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on erineva ehitusega: nad võivad olla lihtsalt näsakesed, aga ka puukujulised. 1. Kirjeldage pulkbakteri pooldumist. Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist, ligikaudu võrse arvu plasmiidi koopiaid ja piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 2. Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg?
edasi terve geen. 57. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?' Genoom organismi rakus olev täielik DNA järjestus. Genoomi täispikka järjestust on vaja teada, et näha võimalike mutatsioonide asukohti genoomis, arvestades seda, et ainult 10% geenidest avaldub. Selle abil on võimalik prognoosida, millised haigused võivad avalduda ja on võimalik kasutada teaduslikes uuringutes. 58. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepikese ehk soolebakteri järgi on mugav uurida bakterite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, väike ja seda on lihtne paljundada Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad, neid on lihtne paljundada ja nad on väikesed. Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste järjekorrast rakutsüklis, mille jooksul rakk kahekordistab oma sisaldisi ja jaguneb kaheks
rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Thiomargarita namibiensis. See on suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta saab energiat väävelvesiniku oksüdeerimisest nitraadiga. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust. Mükoplasmad, kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude diameeter on 0.1-0.15 µm. Mükoplasma raku ruumala on ca 5% soolekepikese omast. Nanobakterid, kelle suurus on 0.05-0.2 µm (50-200 nm). Arvatakse, et nad võivad olla kristallisatsioonitsentriteks kivimite moodustumisel. Arvatakse ka, et nad võivad osaleda mineraalide muundumistes. Nanobaktereid on leitud ka neerudes ja uriinis. Kuna neil on kaltsifitseerunud kest, siis võivad nad põhjustada neerukivide teket ja võibolla ka teisi haigusi. Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke
maitset. Jogurt jogurtijuuretises kasutatakse Streptococcus thermophilust ja L.bulgaricust. biojogurtitesse lisatakse ka probiootilisi baktereid, nt bifidobaktereid. Valmistamiseks sobiv hapendamistemp vahemik on 30-45 kraadi. Peale hapendamist võib jogurtile lisada moosi, marju, puuvilja jt lisandeid. Jogurtibakterid toodavad ka lõhna- ja maitseaineid ning paksendavad eksopolüsahhariide. Hapukapsas esialgu hakkavad kapsamahlas paljunema taimedel laidunud soolekepikese sugulased, kes moodustavad käärimisel erinevaid happeid, aga ka gaase. Happesus tõuse ja kk muutub kolilaadsetele bakteritele ebasoodsaks ning leukonostokidele sobivaks. Leukonostokid moodustavad käärimisproduktina lisaks piimhappele ka CO2. Seega jätkub gaaside teke kapsa pinnale. Piimhappe sisalduse tõustes leukonostoki paljunemine aeglustub ja paljunema hakkavad hapet paremini taluvad pediokokid ja laktobatsillid. Nende toimel hakkab piimhappe sisaldus tõusma. Gaase enam ei teki,
3. Normaalne mikrofloora. 4. Antikehad. 5. Õgirakud e. fagotsüüdid. Bakterite kasutamine inimese poolt : a) toiduainete tööstus - Jogurt, juust, hapukoor, äädikas, hapendatud toiduained. b) Meditsiin - Antibiootikumid(aktinomütseedid), hormoonide ja vitamiinide tootmine. c) Põllumajandus - biotõrje, bakterväetised(liblikõieliste[hernes] kasvatamine), silojuuretised d) Keskkonna kaitse - puhastusseadmed(aktiivmuda), naftareostuse likvideerimine, indikaatorliigid(soolekepikese olemasolu näitab väljaheidete taset vees) e) energeetika - biogaasi tootmine(prügilates). etanooli tootmine(autokütuse lisand). f) sõjandus - kopsukatk. ---------------------------------------------------------------------------------------------- PÄRISTUUMNE RAKK Kõikides päristuumsetes rakkudes on esindatud : 1. Membraansüsteem (Rakumembraan ja sisemembraanistik) 2. Vakuoolide süsteem. 3. Tubulaarne süsteem.(Mikrotorukesed) 4. Sisaldiste süsteem
kes toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Bakterite kasutusvaldkonnad (1-6): 1. Keskkonnahoid. Bakterite liigilise koosseisu ja arvukuse põhjal hinnatakse keskkonnaseisundit, nt tõvestavate bakterite sisaldust veekogudes. Suvel võetakse ujumiseks ettenähtud veekogudest regulaarselt proove ja määratakse nendes soolekepikese bakteri arvukus. Kui neid on üle normi, siis on vesi väljaheidetega reostunud ning ujuda ei tohi. Bakterite kiire ainevahetuse ja võime tõttu lagundada väga mitmesuguseid ühendeid saab neid kasutada reovee puhastamisel ja loodusreostuse (nt naftareostuse) likvideerimisel. 2. Toiduainetööstus. Piimhappebaktereid kasutatakse nt hapendatud piimatoodete valmistamiseks ja köögiviljade hapendamiseks. 3. Ravimitööstus. Bakterite abil toodetakse mitmesuguseid ravimeid, vitamiine ja
annaabi.ee 
