veri, lima või mäda väljaheites, kolm või rohkem roojamist päevas ja palavik. Kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus) Põhjused mürgiste või organismile talumatute ainete toimel, nakkuse tõttu, kirurgi poolt ravitava haiguse tõttu, psüühilistel põhjustel, rahavasuus "närvidest". Kodune ravi · Kõhulahtisuse korral tuleks tarvitada palju vedelikku (mineraalvett, apteegis ilma retseptita saadavaid spetsiaalseid soolalahuseid). Palaviku puhul üle 38,5º C võiks kasutada palavikku alandavaid vahendeid (aspiriin, paratsetamool). Soolenakkuste vältimiseks tuleks pesta korralikult käsi, lihatoitusid korralikult läbi kuumutada, toiduaineid õigetes tingimustes säilitada. Tänan tähelepanu eest!
OH tekke) Al2O3 + H2O ei toimu Katse 3. Reaktsioonivõrrand. Fe + CuSO4 FeSO4Cu Cu + FeSO4 ei toimu 5. Laboratoornetöö nr.5 5.1Korrosioonnähtus.Metallikatioonidemääramineleekreaktsiooniga Katse 1. Korrosioon elektrolüütide lahustes. Töövahendid: Raudnaelad, liivapaber, vasktraati, alumiiniumtraati, katseklaasid, leeknõelad, lahjsoolhape, punastveresoola, kaaliumi, naatriumi, liitiumi, kaltsiumi, baariumi ja vask(II) soolalahuseid. Punastveresoola K3 (Fe(CH)6 ) kasutatakse Fe2+ ioonimääramisekstekibtugevasinise värvusega ühend- nn. Turnbulli sinine Fe3 (Fe(CN)6 ). Jälgime katseklaasis toimuvat. Palju kiiremini hävib aktiivne metall, aga mitte passiivne. Katse2. Leekreaktsioonide kasutamine metallikatioonide määramiseks. Töövahendid: leeknõelad, HCl lahus, Li, Na, K, Ca, Ba, Cu soolade lahused. Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi Na+ kollase värvi K+ lilla värvi Ca2+ oranž
Broomi avastas prantsuse keemik Antoine Jerome Balard 1826 Vahemere soolakontsentraatidest. Balard saatis teate avastusest Pariisi Teaduste Akadeemiale 30. novembril 1825, olles äsja saanus 23- aastaseks (pakkudes elemendi nimeks muride). Tänapäeval kasutatakse broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maa-aluseid soolaveekogumeid ja kaaliumiväetiste tootmisel tekkivaid soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse; vaba broomi saadakse kloori juhtimisel lahusesse. BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse
Näiteks: otiidi, pneumoonia, ägedate hingamisteede põletike korral. Lapse hooldusvigadest tingitud seedehäire- Näiteks: hügieenivead, ülekuumenemine 19. Nimeta kõhulahtisuse ravi- ja õendusabi põhimõtteid. Soovitatav on toitumist vältida 6-12h, et anda soolele puhkust (oluline on vedeliku tarbimine) Oluline on kaotatud vedeliku asendamine. Võib pakkuda apteegis olevaid pulbrilisi soolalahuseid arsti soovitusel. Võib pakkuda ka mineraalvett (ilma gaasita). Juua anda väikestes kogustes, lonkshaaval või teelusikaga. Näiteks: üks-kaks-kolm teelusikatäit ühe-kahe minuti järel, kui oksendamist/kõhulahtisust ei teki võib kogust suurendada. NB! Mitte anda magusaid jooke, sest need soodustavad mikroobide paljunemise kiirenemist sooles.
• Kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus) • Mida on inimene söönud/joonud, kas on tarbinud ravimeid • Roojamise sagedus, rooja konsistents ja hulk Soolenakkuse kahtluse korral võetakse täpsemaks uurimiseks väljaheiteanalüüs. Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha. Kõhulahtisuse korral tuleks tarvitada palju vedelikku (mineraalvett, apteegis ilma retseptita saadavaid spetsiaalseid soolalahuseid). Palaviku puhul üle 38,5º C võiks kasutada palavikku alandavaid vahendeid (aspiriin, paratsetamool). Soolenakkuste vältimiseks tuleks pesta korralikult käsi, lihatoitusid korralikult läbi kuumutada, toiduaineid õigetes tingimustes säilitada. Kokkuvõtteks: Kõhulahtisuse põhjuseks võib olla soolte ärritus toidust, ravimeist, võib olla tegemist nakkusega, toidu imendumishäiretega (nt
lahj. vesiahustes, tugev oksüdeerija ;soolad väga labiilsed, püsivamad leeliskeskkonnas; HBrO2 broomishape ,väga ebapüsiv (laguneb vesilahustes mõne tunniga), soolad suhteliselt stabiilsed; HBrO3 broomhape vesilahused kontsentreeritavad (vaakumis aurutamisega) kuni konts.ni 50%; tugev hape, soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO3) . Broomi saamiseks kasutatakse :mere ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett, soolalahuseid, mis tekivad K väetiste tootmisel. Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl Jood: Avastas2st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. Pariisi kee mik ja salp e etrivabrikant Bernard Courtois 1811 , Mustjash all kristallaine, rombiline kristallvõre, kerg e sti tekivad violets e d aurud, terava iseloo m uliku lõhnag a ; Lahustub hästi paljud e s orgaaniliste s lahustites
bromiidist: 2Br-(aq) + Cl2(g) Br2(l) + 2Cl-(aq). Olmeväljundina: paljud plastid, lahustid, taimekaitsevahendid, ravimid. Paberi ja tekstiili töötlemisel. Broom- vähelevinud, looduses esineb hajutatult koos klooriga, sisaldub merevees ja soolajärvedes, ookeanides sisalduvad summaarsed broomivarud on v suured. Saamine: tänapäeval kasut broomi tootmise toorainena peamiselt mere- ja soolajärvede vett, maaaluseid soolveekogumeid ja kaaliumväetiste tootmisel tekkivad soolalahuseid. Neid bromiide sisaldavaid lahuseid kontsentreeritakse, vaba broom saadakse kloori juhtimisel lahusesse: 2Br- + Cl2Br2+2Cl- ja eraldatakse lahusest veearu destillatsioonil või õhu läbipuhumise teel. Broom on korrosiivne, punakaspruun suitsev vedelik. Ainus toatemp vedel mittemetall, raske, väga sööbiv, mürgine, terava lõhnaga gaas. Lahustub märgatavalt vees. Kasutatakse orgaanilises sünteesis. Orgaanilisi bromiide kasutatakse tulesummutitena ja pestitsiididena.
-ni 50%; tugev hape soolad suhteliselt stabiilsed ja kasutatavad (KBrO 3) HBrO4 – perbroomhape (soolad perbromaadid) tugev hape, kontsentreeritav kuni 80%-ni Tugev oksüdeerija (sarnaneb HClO4-ga) Broomi hapnikuühenditest tuntakse veel hapnikkusisaldavaid interhalogeniide, näit. BrO3F, BrO2F jt. 3.28.5. Tööstuslik eraldamine Broomi saamiseks kasutatakse - mere- ja soolajärvede vett - maa-aluseid soolveekogumeid, sh. naftapuuraukude vett - soolalahuseid, mis tekivad K-väetiste tootmisel Vajadusel lahused kontsentreeritakse kuni Br-sisalduseni 1 kg/m 3 (sageli rohkem) Lahusest lastakse läbi Cl2: 2Br-- → Br2 Br2 eraldatakse lahusest veeaurudestillatsiooniga või õhu läbipuhumisel, aurud kondenseeritakse, puhastatakse (Cl 2-st jm.) rektifikatsiooniga jt. meetoditega. 3.28.6. Toodang, kasutamine Maailmatoodang ca 300 tuhat t/a (ilma postsotsalistlike riikideta) Kasutatakse broomiühendite tootmiseks - anorgaanil
annaabi.ee 
