tammetõrud; · Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja lihajäätmed; · Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale; · Kui sööta viiakse harvem kui üle päeva, rajada varjualune või kasutada söödaautomaati; · Maisi jm teravilja võib anda pudelis, vaadis vm väikese avaga anumas. Põdrahoole · Eelkõige põtrade eemalemeelitamiseks metsakultuuridest; · Soolakud; · Pajustike tagasiniitmine. Veelindude hoole · Veekogude puhastamine, tiigikeste, kraavisoppide rajamine, õlgede toomine; · Lisatoitmine sügisest alates lindude talvitumiseks või kevadine lisasöötmine kohapealse pesitsemise kindlustamiseks; · Teravili (oder, nisu). Kanaliste hoole · Väikekiskjate küttimine; · Söödapõldude rajamine; · Varjete rajamine;
Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". Eesti taimkatte kasvukohatüüpide võrdluse Euroopa Liidu "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust". Allpool avatavad pdf-id metsad, sood, loodusliku ja poollooduslikud rohumaad, paljandid ja koopad, ranniku- ja sisemaaluited, mageveekogud, rannikud ja soolakud on sellest raamatust. Maaülevaade Eesti Bioloogilise mitmekesisuse riikliku ülevaate Maaülevaate koostamine algas aastal 1996, materjalid koondati aastaks 1998. Projekti finantseeris ÜRO Keskkonnaprogramm ja juhtis Keskkonnaministeerium koos ÜRO Arenguprogrammi Tallinna esindusega. Ülevaate koostamisel osales ligikaudu sadakond eksperti: bioloogidest majandusteadlaste ja juristideni. Maaülevaadetesse koondatakse andmed
hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele. Avarad rannaniidud arenevad tasastel ja madalatel randadel. Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada.
Üks kliimat kujundavaid tegureid on tuul. Kuna Las-Vegas asub kõrbe idas on tuul seal haruldane tegur, kuid läänes on see iga päev ja selle tugevus ületab nii mõnigi kord 80 km/h. Tugevad tuuled ja vähesed sademed on kulutanud kaljud teravateks ja on tekitanud maailma ilusaima reljeefi. Sellised kaljud tekidki erilise mikrokliima. Kaljud ei lase pilvi läbi ja see tõttu on seal vähe sademeid ja seal on alati päikeseline. Seetõttu suurema osa kõrbest on soolakud, mis tekitavad imelisi mustreid soola kristallidest. Just siin legendide järgi elab müütiline olevus Kuningas-Sisalik, kes oskab tulevikku ennustada ja vastab kõikidele küsimustele. Kuid temaga kohtuda pole nii lihtne, ta valib korralikult inimesi kellele ennast näidata. Kuid see on kõik legendid, millese on mähitud see imeline koht. See pole ka mingi üllatus, sest see kõrb võib muutuda paari tunniga ära tundmatuks, kuid isegi selles karmis kohas vahest õitsevad lilled
Vee kapillaarne liikumine sinna ei ulatu ning põhjavesi on kättesaadav ainult sügavale ulatuvate juurtega taimedele. Jõed enamasti kõrbest ei alga, küll aga võivad sealt läbi voolata. Sonora kõrbest voolab läbi Colorado jõgi. Kõrbes on vähe järvi ja needki soolajärved, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Vette kogunenud soolad ladestuvad soolajärve põhja, moodustades paksu soolakihi. Kuivad madalad nõod soolakud märgivad kõrbes neid kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad pinnasesse. Auramisel kasvab soolade sisaldus pinnases sarnaselt auramisega maailmamerest. Mullastik Kõrbe mullad ei ole eriti viljakad. Mullad on liivarikkad ja veevaesed. Taimestik Peaaegu kõikides, väljaarvatud kõige kuivemates, kõrbepiirkondades kasvavad taimed ja elavad loomad, kes on eluks kuivas ja kuumas
pinnas koorikuline), kõva pragunenud pind. 5. Lössikõrb (peen, tolmjas liivsavi) lopsakas taimestik kevadel. Lühieataimed kasvavad, õitsevad ja viljuvad umbes kuu aja jooksul. Oaas on kõrbesaar, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Löss on peen, tolmjas liivasavi (seda on palju Hiinas). Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel. Baktrian on kahe küüruga kaamel. 30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses;
Kõrbes moodustab Niiluse org maailma suurima, kuni 20 km laiuse oaasi. Niger on teine alalise vooluga jõgi kogu Sahara kõrbe kohta. Kesk-Aasia suuremad jõed on Amudarja ja Sõrdarja, Ees-Aasias jääb kõrbevööndisse Eufrati ja Tigrise alamjooks. Kõrbes olevad vadid, mis on vaid ajutised jõed, on enamiku aastast kuivad. Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6
Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad
annaabi.ee 
