TKÄ sadestab peptiide, mille molekulmass on üle 10 000. 1.1.6. Valkude sadestamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) ~2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Loksutades saadud lahus hägustus. Lastes seista 5 min, oli näha sademe moodustumist. Peale seda filtreerisin poole kogusest, saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Loksutasin katseklaasi hoolikalt, lisades vahepeal hulka soolakristalle, kuni sool enam ei lahustunud. Sain rohkelt sadet, mis vajus põhja. Järeldus (NH4)2SO4 toimel sadestusid esimeses etapis globuliinid lahusest välja. Filtreerides poole kogusest ning lisades filtraadile soolakristalle, sadestusid välja albumiinid. Võrreldes globuliinide sadet albumiinide sademega täidetud katseklaasi, võis järeldada, et munavalgus on rohkem albumiine, kui globuliine. Esimesel korral laguneb kõrgem struktuur (globuliin) ning teises etapis temast järgmine
Joonis 3. Vee tihedustsoonide sügavuse varieerumine erinevatel laiuskraadidel. Joonis 4. Temperatuurist ja soolsusest tingitud tsirkulatsioon. Ekvatoriaalses ja parasvöötmes vesi ja õhk soojenevad ning tekib termokliin. Poraalaaldel toimub jahtumine ja külm vajub põhja ja jäätub. Jäätumisel ei pääse eriti soolakristalle jäässe. See sool jääb vette, st see vesi, mis alles jäi on soolasem ja seega ka tihedam. Jäätumine ja jahtumine suurendavad soolsust ja seega ka tihedust. Mida uuem jää, seda soolasem, mida vanem, seda mgedam. Seda sellepärast, et soolasem jää sulab
Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2. Vastastikku lahustumatute vedelike eraldamine jaotuslehtriga ja lahustuva soola eraldamine vee aurustamisega. Eraldamsime jaotuslehtri abil soolvee ja õli omavahel. Pärast jaotamist soolvett kuumutades nägime keeduklaasi külgedele ilmuvaid pisikesi soolakristalle. 3. Laboratoorne töö nr3. .1. Lahustuvus, lahustuvuse sõltuvus temperatuurist, lahuste protsendiline koostis. Lahuse pH määramine. Töövahendid: KNO3, boorhape, tahke NaOH, konts H2SO4, mõõtsilindrid, klaaspulgad, keeduklaasid, kaalud, universaalindikaator, katseklaasi hoidja, koonilised kolvid, termomeeter, spaatlid ainete võtmiseks. Katse nr1. Soolade lahustuvuse sõltuvus temperatuurist.
Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem (Kundla 2013). Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud mitmekümne meetrini. Auke põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse (Kamps 2006). Elustik Surnumere ääres on looma- ja taimeliike, mida ei kohta kuskil mujal maailmas. Veetaseme langus mõjub pea kõigile neile halvalt. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud (Kundla 2013). Paljud loomaliigid elavad mägedes, mis ümbritseb Surnumerd. Matkajad saavad näha
Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Surnumeri on kaotanud 98 protsenti oma varasemast magevee juurdevoolust, kuna Jordani jõe veetase on niivõrd madal. Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Lõhesid põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud. Liigne mineraalide ekstraheerimine Iisraeli ja Jordaania firmade poolt kuivatavad Surnumerd, mille tulemusena järve kaldajoon lüheneb kolm jalga aastas. Kolmandik järvest on juba kadunud (lõunapoolne osa), ja järve taastajad kahtlevad, kas Surnumerd on üldse kunagi võimalik päästa. (www.en
happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi, jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. o Atmosfääri saaste Atmosfääriosakeste koostis on mitmekesine, sisaldades tahkeid soolakristalle, oksiide, N- ja S-ühendeid, radionukliide. Atmosfääri tahkete saasteainete hulka kuuluvad toksilised raskmetallid: Pb, Hg, Be, Cd, Cr, V, Ni, As (metalloid). Atmosfääri õhu saaste on enamasti kosmiline tolm, vulkaanipursetest tulev tolm. Atmosfäärisaaste kõige otsesem mõju on nähtavuse vähenemine. Tahked osakesed on veeauru kondensatsiooni tsentrid, mõjutades ilmastikku, hajutades valgust ja tekitades interferentsi
dialüüsis veeta. Kusejuha transpordib uriini ühe neeru neeruvaagnast kusepõide, suubudes selle tagaseinas kaldnurga all. Uriini liikumine põhineb kusejuha seina silelihaste peristaltilistel kontraktsioonidel, hüdrostaatilise surve ja raskusjõu toel. Kusepõie täitudes surub kusepõie sein kusejuhad kinni, vältides nii uriini tagasivoolu, see väldib ka neeruinfektsioone. Kui uriin muutub äärmiliselt kontsentreerituks, moodustavad selles lahustunud ained (nt kusihape) neeruvaagnas soolakristalle, mida nimetatakse neerukivideks. Kui neerukivi liigub mööda kusejuha ja surub kusejuha seina peristaltiliste liikumiste käigus vastu selle seinu või kiilub kinni, põhjustab see teravat, külge kiirguvat valu. Kusepõis on veniv, lihaseline organ vaagnaõõnes. Kusiti on elund, mis ulatub kusepõie põhja sisemisest kusitiavast keha välispinnale. IMMUUNSÜSTEEM JA LÜMFIRINGE Organismi kaitse kahjulike substantside vastu tagavad kattekoed ja immuunsüsteem: katteepiteelide