liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi. Suurim on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m). Leidub ka hulgaliselt lontsikuid taimestikust läbi kasvanud, umbes meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väikesed veekogud, olulised kahepaiksete elu ja kudemispaikad.
Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval.
Rahvuspargi suurim ja ilusaim järv on Ähijärv oma 176 ha veepeegliga. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurimaastikud. Lüllemäe läheduses on inimesed elanud juba umbes 2000 aastat. Umbes viimase 200 aasta jooksul on Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. välja kujunenud Kagu-Eestile omane maastikutüüp - hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles. 13
See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga
metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna) · Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. Soomaa rahvuspark Asub Viljandimaa ja Pärnumaa piiril. Rahvuspark loodi 1993. aastal suurte soode, lamminiidud ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas
annaabi.ee 
