Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses Piusa liiv sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks. Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite
Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses Piusa liiv sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks. Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus.ee/article/20160714/NEWS/160719998 http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=4;30947564;est;eel isand;;&comp=objresult=ala&obj_id=-1978201976 https://piusainfo.wixsite
Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea teada: Siin kasvab palju suuri jõhvikaid ning jõhvikas on ka Nigula embleemil. Looduskaitsealal tegutseb metsloomade taastuskeskus. LINDI LOODUSKAITSEALA Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuva 11 000 ha suuruse Lindi Looduskaitseala südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega. Lisaks on siin palju erinevaid taime- ja linnuliike, sookooslusi ja neid ümbritsevaid metsi (üle 20 erineva tüübi!). Kaitsealale saab pilgu heita maantee lähedaseslt vaatetornist, matkaradu seni kahjuks ehitatud pole. Soos võib vabalt liikuda, kuid õrnale maastikule kahju tekitamata. Hea teada! Soo lõunaosa on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni. LUITEMAA LOODUSKAITSEALA Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti maastike kõige ilmekama osa. Ulatuslikud linnurikkad rannaniidud on kaitseala suurimaid väärtusi
•Sootaimkate –kasvavad sootaimed e.helofüüdid •Sootaimede jäänused ei lagune–säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata –turbana Põhjused soode kaitseks/taastamiseks Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubjaallikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest. •On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast vähe levinud ja haruldased. •On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Soode kasutamine Eestis ei ole turvast kaevandatud kütteks ja muuks otstarbeks nii palju kui enamuses teistes Euroopa riikides •Elanikkonna asustustihedus suhteliselt
kanduvad lisatoitained. SOOD ON vähesed suuremahuliselt C akumuleerivad ökosüsteemid tänapäeval (500 kg C ha/aastas), lagunev turvas emiteerib (CO2 ja CH4, lisaks leostuv materjal, mis toidab veekogusid jne Põhjused soode kaitseks ja/või taastamiseks ● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubja allikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest. ● On sookooslusi, mis asuvad oma leviku geograafilisel piiril ja on seepärast vähe levinud ja haruldased. ● On palju selliseid kooslusi, mille pindala on olnud kunagi suur, kuid inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo
..11 korda väiksem ja nende kasv oluliselt halvem. Puude koguarvust oli männikultuuris kaske 84...93 %, mändi 3...10 % ja kuuske 4...6 %. Superfosfaadiga väetamise stimuleeriv toime on olnud kasele tugevam kui männile, arukasele tugevam kui sookasele. 6.4. Sooturism 6.4.1. Aspektid, eesmärgid, probleemid Turism - huvireisimine, matkamine eesmärgiga mingi paikkonna või maa tundmaõppimine. Järelikult sooturismi käigus püütakse tundma õppida sookooslusi. Sooturism on meil suhteliselt uus mõiste. Selles tegevuses võib eraldada mitmeid aspekte: · turistile pakutavad teenused - võimaldada inimestele aktiivset liikumist looduses ja mõõdukat füüsilist koormust - tutvustada Eestimaa looduse üldist mitmekesisust ja soode osa selles - tutvustada soode tüüpe, seal kasvavaid taimi ja elavaid loomi - tutvustada soode kasutamise võimalusi - tutvustada soode tähtsust ja kaitsmise vajadust
annaabi.ee 
