Simonede Beauvoir’i oli oluline roll, tänu temale jõudis arusaam feminismist ka ülikoolidesse, samuti mängis ta tähtsat rolli ka 1960.ndatel alguse saanud demokraatlikel liikumistel, sh naisliikumisel. „Naiseks ei sünnita: naiseks saadakse,“ on üks kõige tuntuimaid ütlusi Beauvoiri ramatust ,, Teine sugupool;, (Le Deuxiéme sexe, 1949), see on ka üks esimesi mõjukaid feministlikke filosoofilisi teoseid, kus autor seletab lahti eristuse bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahel. Naisliikumine andis tõuke naisuurimuste tekkele ja esiletõusule eriteadusharudes. 20. sajandi alguses tegeleti põhiliselt naiste häälte kuuldavale toomisega ühiskonnas, samuti naiste õigusele valimiste osas. Tuntuimateks esindajateks on Mary Wollstonecraft (1759–1797), John Stuart Mill (1806–1873) ja Harriet Taylor (1807–1858)- keskendusid naiste kodanikuõigustele – õigusele haridusele, avalikule ja majandustegevusele. 940-1950 astatel
vabadus oma sotsiaalse rolli määramisel. Liberaalfeminismi pooldajatena võib välja tuua sellised filosoofid nagu Simone de Beauvoir ja Martha Graven Nussbaum. Esimese ja teise laine ühenduseks võibki pidada Prantsuse filosoofi Simone de Beauvoir´i (1908-1986), kes rõhutas, et sood on võrdsed vaatamata oma erinevustele. Kuulsaks sai ta raamatuga „Teine sugupool“, kus ta kirjutab bioloogilise soo ja sotsiaalselt tingitud sookategooriate vahelistest eristustest. Teise laine feminism ehk erinevusfeminism tõusis esile eelmise sajandi 60-ndatel. Selle feministliku liikumise eesmärk oli õiguse nõudmine naiste seksuaalsele ja vaimsele enesemääratlusele. Loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tutvustasid naistele võimalusi muuta oma senist elu. Oluline suund teise laine tegevuses oli naiste kaitsmine seksuaalse- ja koduvägivalla eest, samuti võideldi aktiivselt naiste võrdõiguslikkuse eest tööturul.
konstruktsiooni, kasvatuse küsimus. Simone de Beauvoir: „Me ei sünni, pigem saame me naiseks.“ Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo tekstuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uushistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud).
“ 18. ja 19.saj.suurromaanid mõtisklevad teema üle kuidas saada/kasvada meheks või naiseks. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Feministliku kriitika areng: Naistegelaste analüüs; Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine; Fookus soouuringutel – kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses; Erinevused – kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll
Simone de Beauvoir: ,,Me ei sünni, pigem saame me naiseks." Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Feministliku kirjandusteooria alused. Mis huvitab feminislikke kirjandusteoreetikuid? Kuna alateadlikkult mängivad soorollid meie reaalsustajus olulist rolli representatiivsete süsteemidena ning levinud arusaama kohaselt väljendab kirjandus inimkonna kõrgemaid huve ning näiteid inimmõtteist. Seega on kirjandus mõjuvõimas kultuuriline praktika, millel on ka sookategooriate üle suur võim. Feministlikke kirjandusteoreetikuid huvitab see, kuidas kirjandus kui kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naiste ebavõrdset seisundit ühiskonnas. Fem. kirjandusteooria alused: * kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial: meeste kirjutatud, meessoost peategelased, suunatud meessoost lugejale) * kirjanduse hindamine: traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtteviis Fem. Kirjandusteooria arengujooni.
annaabi.ee 
