2 0,242 0,371 61 1,580 2,478 61 22,7 0,129 0,898 0 3 0,395 0,525 83 2,503 3,413 83 22,8 0,130 0,910 0 4 0,519 0,650 101 3,240 4,154 101 22,9 0,1305 0,914 0 5 0,795 0,926 137 4,665 5,584 136,5 23 0,131 0,919 0,5 Järeldus Katsete tulemusest järeldub, et kalibreeritav termopaar sobib kasutamiseks soojustehnilistes mõõtmistes, kuna arvutustest tulenevalt mahub viga, temperatuurivahemikus +30...+210 °C, lubatud piiridesse. Absoluutne temperatuurneviga on -0,5 ja 0,5 vahel.
ΔEmV väärtus ei ületa üheski punktis lubatavat viga 0,16mV seega jääb vaadeldava termopaari viga temperatuurivahemikus +30…+150°C, lubatud piiridesse. Graafik 1. Kalibreeritava termopaari termo-EMJ sõltuvus temperatuurist Graafik 2. Kalibreeritava termopaari temperatuuri sõltuvus mõõdetud temperatuurist. 5. Järeldus Katsete tulemusest järeldub, et kalibreeritav termopaar sobib kasutamiseks soojustehnilistes mõõtmistes, kuna arvutustest tulenevalt mahub viga, temperatuurivahemikus +30…+150 °C, lubatud piiridesse.
Samuti võib kasutada kahekambrilist ühtlustusanumat ja diferentsiaalmanomeetrit. 37. Ultraheli ja akustilised nivoo-mõõturid. Ultraheli on kõrgsageduslik, inimkõrvale mittekuuldav heli. Akustilises nivoo-mõõturis tekitatakse mahuti põhjas ultraheli ja selle järgi, kui kõrgel asuva andurini see jõuab, tehaksegi kindlaks veenivoo. Vedelikust gaasilisse keskkonda üle minnes signaal muutub ja seda ei registreerita. Gaasianalüüs 38. Gaasianalüüs soojustehnilistes seadmetes. Gaasianalüsaatorite liigitus. Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et otsustada kütuse põlemise täiuslikkuse üle. Kütuse täielikul põlemisel tekivad: N2, CO2, H2O, SO2 (SO3), O2, NO2. Mittetäielikul põlemisel tekivad veel: CO, CnHm, H2 21 Liigõhutegur: = 21 - O2 Gaasianalüsaatorite liigitus: 1) Mehaanilised
Samuti võib kasutada kahekambrilist ühtlustusanumat ja diferentsiaalmanomeetrit. 37. Ultraheli ja akustilised nivoo-mõõturid. Ultraheli on kõrgsageduslik, inimkõrvale mittekuuldav heli. Akustilises nivoo-mõõturis tekitatakse mahuti põhjas ultraheli ja selle järgi, kui kõrgel asuva andurini see jõuab, tehaksegi kindlaks veenivoo. Vedelikust gaasilisse keskkonda üle minnes signaal muutub ja seda ei registreerita. Gaasianalüüs 38. Gaasianalüüs soojustehnilistes seadmetes. Gaasianalüsaatorite liigitus. Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et otsustada kütuse põlemise täiuslikkuse üle. Kütuse täielikul põlemisel tekivad: N2, CO2, H2O, SO2 (SO3), O2, NO2. Mittetäielikul põlemisel tekivad veel: CO, CnHm, H2 21 Liigõhutegur: = 21 - O2 Gaasianalüsaatorite liigitus: 1) Mehaanilised
mehaanilise ekvivalendi arvväärtuse. See andis aluse termodünaamika esimese seaduse formuleerimiseks. Tehniline termodünaamika on baasiks mitmetele uute energiate tootmisviiside väljatöötamisel ja täiustamisel Tehniline termodünaamika koos soojusülekandega annab kõigile soojustehnilistele distsipliinidele teoreetilised alused. Õppematerjali I osas antakse algteadmisi tehnilisest termodünaamikast, mis on vajalikud soojuse olemuse ja soojustehnilistes seadmetes toimuvate protsesside mõistmiseks. 1. PÕHIMÕISTED. IDEAALSETE GAASIDE OMADUSED. 1.1. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamika mõistete ja seaduste käsitlemisel on oluline tähtsus termo-dünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna mõistetel. V ä l i s k e s k k o n n a all mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade kompleksi.
·Röstitud ehk torrefitseeritud puit. Tüvepuidu põlevaine koostis Puuliik Cp % Hp % Op % Np % Lendosiste Kütteväärtus sisaldus % MJ/kg Okaspuu 51,0 6,15 42,25 0,6 85 19,079 Lehtpuu 50,5 6,10 42,80 0,6 85 18,660 Segapuu 51,0 6,10 42,30 0,6 85 18,870 Soojustehnilistes arvutustes võib ilma erilise veata kasutada tüvepuidu põlevaine keskmist koostist: Cp = 51%, Hp = 6,1%, Op = 42,3% ja Np = 0,6% Puidu väävlisisaldus on väike kuni 0,05%. Tähtsamate Soomes kasvavate puude põlevaine koostis ja tuhasisaldus Puuliik või puu osa Cp % Hp % Op ja Np % Tuhasisaldus % Mänd 50,6 6,2 43,2 0,6
palju välistemp aasta jooksul või kütteperioodi jooksul allpool seda tasakaaltemp-i. Tasakaalu temp kujutab endast: On selline väliõhu temp millest madalama temp-i vajatakse kütmist. Kraadpäev iseloomustab antud paikkonna kliimat ja samas on selles arvus juba sees teatud eeldused kütmisreziimi(siseõhu temp ja kütteperioodi pikkus) kohta. Kui küttereziim muutub siis arvutatakse teistsugused kraadipäevad. Riiklikul tasemel on meil kraaditundide/päevade kastutamise soojustehnilistes arvututses riiklikult määramata. 20 Lihtsad kraadpäevad. .. aluseks ongi võetud tasakaalu temp 17 0 C sisuliselt kujutab see endast arvestuslikku siseruumi temp-i. 1 kraadpäev väljendab 1 kraadi celsiuse erinevust arvestusliku sisetemp-i(tasakaalu temp-i) ja ööpäeva(24h) keskmise väliõhu vahet. Kui on 2 kraadi celsiust siis 24h kraadipäevade arv on 17-2=15 ( oCd )
annaabi.ee 
