elati savist või kivist majades. Küte Vanasti köeti maju ja tube ahjudega, kortermajades köeti tavaliselt alumistel korrustel ja soe õhk levis ülespoole. Tänapäeval kasutatakse majades enamasti kesk-, põranda-, gaasi-, õhksoojus-, ahju- ja maakütet. On võimalik kasutada ka radiaatoreid. Soojustus Vanasti ei teatud soojustusest eriti midagi ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks erinevaid villaliike millest populaarseim on kivivill. Karkass ja toestus Vanasti kasutati puumajade toestamiseks ristpalke mida nimetatakse ka emapalkideks. Nendele toetus kogu ehitis. Tänapäeva majadele ehitatakse metallist või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud,
Kodune hindeline ülesanne Otsustasin uurida kodust elektrienergia tarbimist. Elan kortermajas, mille valmimisaasta on 1961. Maja renoveeriti ning soojustati väljast 3 aastat tagasi. Lisaks soojustamisele vahetati välja ka aknad ning veetorustik, et soe vesi torudes nii kiiresti maha ei jahtuks. Renoveerimine aitas tublisti kaasa ka elektritarbimise vähenemisele, kuna soojus ei lähe enam välja ning seetõttu on toad soojemad ja kütmise peale kulub vähem elektrienergiat. Majapidamises elan põhilise ajast üksi, nädalavahetuseti on ka vend kodus ning elektrit kulub rohkem. Korteri köetav pind on 76m2
värskest kalast tehtud toite. Kujunenud tavale vastavalt juhatati just sel päeval sisse suvine kalapüügihooaeg. Pokrov Seda püha tähistati 14. oktoobril. Talurahvakalendris oli pokrov oluline sügisene püha, mis tähistas põllutööde lõpetamist ja talve algust. Öeldi, et pokrovipäeval on „ennelõunal sügis, pärastlõunal aga talv-talveke“. Sellest päevast hakkasid talupojad oma elamisi talveks ette valmistama: soojustati seinu, praod ja kõikvõimalikud nurgakesed topiti kinni taku või samblaga. Kõikides majades oli kombeks panna küdema vene ahi. Sel päeval viidi ka loomad talveks lauta. Samuti õiendati arved suveks palgatud sulastega. Kuna seda päeva peeti ka neidude pühaks, panid tütarlapsed kirikusse küünla ja teenistuse ajal palvetasid selle eest, et saaksid kiiremini mehele.
Räpina mõisa peahoone Räpina mõisa peahoone on ükssuurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise üldseisukord on rahuldav. Hoone pargiküljel asuvat rõdu restaureeriti 90-ndate lõpus. Kondensveest vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Räpina mõisa vesiveski Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid
energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi, korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid, rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina-paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka prospekt pealkirjaga "Paneelelamute renoveerimisest."
asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Maakohus on pidanud rekonstrueerimist parenduseks mitte ainult korteriomandile nr 3, vaid ka kogu elamule (uus katusekate, katuse soojustamine) ja eriti korteriomandile nr 1, sest elamispinna laiendamisega soojustati seni külmas olnud vahelage, mis annab nimetatud korteri omanikele kokkuhoiu küttekuludes. Lisaks pööningul, millele on juurdepääs ainult korterist nr 3 ja mida avaldajad kuni selle ümberehituseni ei kasutanud, ei ole nende jaoks sellist kasutuseelist, mis, arvestades kõiki asjaolusid, õigustaks selle kasutamise eest korteri nr 3 omanikult kuuhüvitise väljamõistmist.
halb jne.) ning nõudis kiiret asjatundlikku sekkumist (Leis 2009). Hoone seisis enne renoveerimist paar aastat tühjana, kuid uute omanikega sai omale „uue hingamise“. Hoone uuendati, mille tulemusel sai hoonest välimuselt eeskujulikust renoveeritud puitelamu. Renoveerimistööde käigus jäeti vana fassaadilaudis alles, mistõttu ei olnud lisasoojustuse paigaldamine palgist väljapoole võimalik. Hoone soojustati seestpoolt. Lisaks välitöödele (uus katus, alumise palgirea osaline vahetus, fassaadi värvimine, akende vahetus) uuendati ka siseruumide lahendusi: uued vahelaed, küttesüsteemid (ahi, pliit, elekterküte, gaasiküte), põrandad, siseseinad jne. Praktiliselt oli tegemist hoone kapitaalremondiga, kus esialgsest lahendusest säilisid vundament, välisseinad, väline laudvooder, korstnad ja osa katusekonstruktsioone. Hoone elanikud olid väga
annaabi.ee 
