Soojustagasti hetkeline kasutegur võrdub suhtega, mille lugejas on sissepuhke õhu mingi parameetri muut soojustagstis (SPpt-SPet) ja nimetajas sama parameetri vahe väljatõmbe õhus enne tagastit ja sissepuhke õhus enne tagastit (VTet-SPet). SPpt sissepuhke õhu parameeter peale tagastit SPet sissepuhke õhu parameeter enne tagastit VTet väljatõmbe õhu parameeter enne tagastit Maksimaalse energiasäästu saavutamiseks on üldjuhul sissepuhke õhu parameeter enne soojustagastit võrdne välisõhu parameetriga (SPet=Välisõhk). Kõige enam levinud soojustagastites toimub ilmse soojuse vahetus ja sellisel juhul on õhu parameetriks temperatuur (t). Tuleb märkida, et soojustagasti kasutegur sõltub ka väljatõmbe ja sissepuhke õhuvooludest. Mida väiksem on võrreldes sissepuhkega väljatõmme, seda väiksem on ka kasutegur. Tavaliselt on kasutegurid järgmistes vahemikes: Regeneratiivsed, 0,7...0,9 Plaattagasti 0,5...0,6 Vahesoojuskandjaga tagasti 0,4...0,55
Ruumi kõrgus: 2,6 m V=114,57*2,6= 297,88 m3 T=273+21=294 K w = [(101325 0,3*2486) * (297,88*0,421)] / [287,1 * 294] = 149,4 kg Ühe tunni jooksul kulub 149,4*35,41= 5290,25 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 5290,25 *1000/3600 =1469,5W = 1,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 1,5*24*31 = 1116 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal näeme, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) köetava põranda pindala 143,8 m2 0,42*143,8*3,6= 217,42 m3/h w = [(101325 0,3*2486) * 217,42] / [287,1 * (273 + 21)] = 259,1 kg Ühe tunni jooksul kulub 259,1*35,41= 9174,73 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis W= 9174,73*1000/3600 =2548,5 W = 2,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 2,5*24*31 = 1860 kW Arvutused näitavad, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis soojendab sissetulevat õhku ning sellega seoses saab muuta välisetalpiat.
(287,1∙ 296) 5 Ühe tunni jooksul kulub 200,56 ∙ 40,84=8190,87 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis 1000 8190,87 ∙ =2275,2 W =2,3 kW 3600 6 Leian jaanuarikuus kuluva energia hulga Q=2,3 ∙ 24 ∙31=1711,2 kWh Järeldus: Arvutuste põhjal on näha, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis kasutab ära ventilatsiooniga väljavisatavas õhus sisalduvat energiat.
Normaalse temperatuuri tagamiseks järgneb sellele õhu soojendamine või soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest. Valides sobiva jahutustemperatuuri, saame soovitud niiskusega õhu seda niisutamata. Õhu niisutamiseks kuivas kliimas piserdatakse õhuvoolu vett või veeauru (joonis 5.1). Külmas kliimas kasutatakse energia kokkuhoiu eesmärgil väljuvat õhku siseneva õhu soojendamiseks soojustagasti vahendusel. Soojustagastit võib kasutada ka õhu jahutusenergia kokkuhoiuks kuuma siseneva õhu jahutamisel. Õhuvahetus määratakse sõltuvalt ruumi otstarbest kas inimesest, ehituslikest nõuetest või ruumis toimuvast tehnoloogilisest protsessist lähtudes. Õhupuhtuse säilitamiseks on olulisim õhus esinevate saasteainete kõrvaldamine [7]. Tehnoloogia projekteerimisel tuleb püüda • vähendada saasteallikate hulka, • isoleerida saasteallikas,
on ventilatsiooni jaoks. Ohkkutte susteemi abil saab hoone siseste ehk ruumi siseste ja valiste tegevuste mojul tekkiv koormustik umberjaotada naiteks voib paikese poolsete ruumide liigsooja voib suunata varjus olevate ruumide kutmiseks. Ohkkutte susteemi saab juurde lisada jahutuse, niisutuse, puhastuse seadmeid, siis on tegemist juba ohu konditsioneerimisega. Joonisel 92 c, lk17 on toodud tuupiline ohkkutte susteem, milles kasutatakse soojustagastit valisohu temperatuuri tostmiseks enne kaloriiferisse juhtimist. Tavalised ohkkutte seadmed on koondatud uhte kulmkapisuurusesse agregaati ja sinna sisse kompaktselt paigaldatakse kalorifeer kulma ohu ettesoojendamiseks, ventilaatorid, filtrid oupuhastamiseks ja ka soojustagasti. Kutteks vajaliku ringlusohu ringiajamiseks ja ta arvutatakse ringlusohu hulga jargi. 3 ventilaatorid, pea ventilaator-ringlusohu ringiajamiseks, uks on sisse puhke ventilaator, teine valjatombe ventilaator.
Täpsemalt tähistab suitsu läbitungimise piirangut tähis S. Kasvamas on elanike nõudmised hoonete sisekliima suhtes. Mõeldes hea sisekliima juures ka küttekuludele, on otstarbekas kasutada soojustagastusega ventilatsiooni 106 lahendust, väljapuhkeõhus olev soojus kasutatakse ära tubadesse sissepuhutava õhu soojendamiseks, ruumide kütteks või tarbevee soojendamiseks. Kui hoonepiirded ei ole õhupidavad, siis vahetub suur osa õhku soojustagastit läbimata. See põhjustab suuremat energiakulu ja vähendab soojustagasti positiivset mõju. Kuna õhupidavate piiretega hoone energiakulu on väiksem, võimaldab see saada hoonele parema energiamärgise. Seega, õhupidavad piirded vähendavad hoone energiakulu. Tuleb aga rõhutada, et õhupidavate piiretega peab kaasas käima toimiv, tõhus ja tasakaalustatud õhuvahetus (ventilatsioon). Kui õhupidavate piiretega hoonel ei ole toimivat ventilatsioonisüsteemi, siis õhk
annaabi.ee 
