52. Mis on ideaalne ringprotsess? Carnot` ringprotsess on ideaalse soojusjõumasina ringprotsess, mille kasutegur sõltub ainult soojusallika ja jahutaja temperatuuridest ning ei sõltu töötava keha omadustest 53. Miks aurujõuseadmes ei saa rakendada Carnot' ringprotsessi? sest erinevalt aurujõuseadmetest ei vajata siin soojusvahetuspindu soojushulga edastamiseks töötavale kehale. 54. Kui kõrge võiks olla kondensatsioon-aurujõuseadme kasutegur? Kuhu läheb põhiosa soojuskaost? Tavalises, ainult elektrienergiat tootvas kondensatsioonelektrijaamas aurukatlas genereeritud kõrgete parameetritega aur (t = 510 565 C, p = 9 MPa) paisub auruturbiinis rõhuni 2 5 kPa. Töötanud aur jahutatakse (kondenseeritakse) kondensaatoris ja tema soojus kantakse ära jahutusveega. Jahutusveega kantakse ära kuni pool kütuse soojusest. Vasturõhuturbiinis paisub aur suurema lõpprõhuni. 55. Mille poolest erinevad sisepõlemismootorite ringprotsessid?
õhurõhk silindris komprimeerimis protsessi lõppul Pc arvutakse välja valemiga: Pc = Pa * n1 (MPa) Pc = 2,0 * 10 5 * 121,34 = 5,6 (MPa) n1 keskmine polütroopi näitaja komprimeerimisel, valitakse vahemikus n1 aeglasepööretega mootoril n1 = 1,32...1,38; keskmise- ja kiirekäigulistel mootoril n1 = 1,34...1,42 . Valin n1 = 1,34. Polütroopi näitaja sõltub pöörete arvust, kui n siis n1; soojuskaost, kui soojuskadu siis n1 õhutemperatuur silindris komprimeerimis protsessi lõppul Tc arvutakse välja valemiga: Tc = Ta * n1-1 (K) Tc = 336 * 121,34-1 = 782 (K) Põlemis protsess töötsükli maksimaalne põlemisrõhk Pz arvutakse välja valemiga: Pz = * Pc (MPa) Pz = 1,35 * 5,6 = 7,56 (MPa)
…aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vedeliku aurustumine mingilt pinnalt tähendab jahutavat toimet. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on kehatemperatuurist kõrgem, on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise (higistamise) abil. 4) soojuskiirgus Soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapuna kiirgusena. Eriti suur on kiirus katmata kehaosadelt - peast, kaelalt ja kätelt. Normaalsetes tingimustes toimub enamus soojuskaost nende kehaosade kaudu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Seetõttu võib soojuskiirgus läbida vaakumi ja jõuda Maale ka Päikeselt. Kriitilised temperatuurid Temperatuurivahemikus 25-30C ei kulu püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat see on termoneutraalne tsoon. Kui keskkonnatemperatuur on sellest vahemikust suurem või väiksem, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Kui
_________________________________________________ *TÄHISED: U-soojusläbikande tegur, A piirde pind (m2), L õhuvool läbi piirdetarindi (m3/s); P-õhu tihedus (kg/m3); c-õhu erisoojus (KJ/(Kg*K)), T2- T1 temperatuuride vahe, Fvs-piiretest, el.seadmetest ja inimestest tulev vabasoojus. 53 ... Vajalikud arvutusvalemid soojuskaost põhjustatud energiakulu välja arvutamiseks seintele ja laele on üldjoontes (lihtsate arvutuste tegemisel) järgmised: 1. U=1/R; 2. R=Re+ R1+R2+R3...+Rõ1+ Rõ2...+ Rn; 3. Ri=d/lambda; 4. Rõ, Re ja Rn vt=>normraamatutest 5. Q=U*A*dT; 6. E=Q*H, Energia saab juba otse rahaühikutesse panna (/kw*h) ja nii vaadata, kui palju ühe ja teise soojustusepaksuse kombinatsiooniga rahaline võit lõpuks välja tuleb.
osatähtsus tõuseb tunduvalt. See on põhjuseks miks koormuse vähenedes väheneb ka kasutegur. Katla koormuse suurenemisel üle nominaalse- nn katla forsseerimisel - halveneb samuti kasutegur. Põhjuseks on forsseerimisel järsult suurenevad kaod katlast väljuva suitsugaasiga ja kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest. Omaette küsimuseks on aga soojuskaod katla perioodilisel töötamisel (katseliselt määratavad), mis üldjuhul on põhjustatud: soojuskaost katla välisjahtumisel, soojuskadudest sisemise jahtumise tõttu, mis on tingitud ebatihedatest siibritest soojuskaod katla sissekütmisel, kuna sissekütmine toimub kolde normaalsetest töötingimustest soojustehniliselt märksa halvemates tingimustes. soojuskaod katla seiskamisel, mis on seotud tule summutamisega koldes. Selliste kadude arvutamine on praktiliselt teostamatu. Seisakukadude määramist
8.1: H U i Ai j l j p n p ρa c a V inf , W/K (8.1) Hoonepiirete soojuskadu moodustub soojusjuhtivuskaost piirdetarindite kaudu, soojusjuhtivus- kaost külmasildade kaudu ja välispiirete ebatihedustest (infiltratsioonist) tulenevast soojuskaost. Kui soojuskadu jagada läbi köetava pinna ruutmeetritega saame soojuse erikao, millega on võimalik iseloomustada hoone soojuskadusid üldisemalt, sõltumata hoone suurusest. Hoonepiirete soojuse erikadu on võrdelises sõltuvuses hoonesse tarnitud soojusenergia erikuluga, kWh/(m2·a), vt. Joonis 8.15. Erinevad punktid tähistavad erinevaid arvutusolukordi: parempoolsemad punktid märgivad ehitusjärgset olukorda või vähem soojustatud hoonet ning
annaabi.ee 
