2) Diffussiooniks nim. Kahe või enama erineva aine osakeste iseenesest segunemist. Nt. piserdades lõhnaainet õhku, kandub aine osake ühest ruumi punktist teise, see on osakese ülekandumine. 3) Soojusjuhtivus energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele. Selgitus: ruumi osas, kus temperatuur on kõrgem, on osakese kiirus ja kineetiline energia suurem, põrkumisel aeglasemate osakestega toimub nende energia suurenemine. Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele. Võrrand: Pindpinevus. Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala. Def: pindpinevusjõuks nim jõudu, millega kokku tõmbunud vedelik mõjutab teda ümbritsevaid kehi. See jõud mõjub risti pinda piirava piirjoone pikkusühikuga ja vedeliku pinna suhtes puutuja sihiliselt. Pindpinevustegur: Def: pindpinevustegur on füüsik
seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm?-kuna vesi aurab kehalt kiiresti, see votam kehalt energ. ja kehal hakkab kulm. 6Inimese termoneutraalne tsoon?-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette.surm siis kui kehatemp alla 25C 9Miks jahtub inim keha kiiremini vees kui ohus
Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot välistemperatuuri muutusest, signaal jõuab ka kõrgematesse ajupiirkondadesse, kus tehakse otsus sellele reageerida. Soojusbilanss:soojuse saamine peab olema samasuur kui kadu. Soojust saab, kaob 4 viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise ja soojuskiirguse teel. Soojusjuhtivus:soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui on kontaktis. Soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Selle efektiivsus nim soojusjuhtivus. Kõikidel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. Õhul on väike, pole probleemi keha temperatuuri säilitamisel. Vees aga toimub soojuskadu 30 korda kiiremini(hüpotermia). Loomadel on kerge temperatuuri säilitada, kuna
mis tegeleb kontrolli võrgustiku ülesanded. Saadaval ka tasuta allalaadida. 4. KÜTTE, VENTILATSIOONI JA KONDITSIONEERI JUHTIMINE Kütte, ventilatsiooni ja kliimasede (HVAC inglise keeles: heating, ventilation and air conditioning) on tehnoloogia mis on sisekeskonna temperatuuri ja olude parandamiseks välja töötatud. HVAC disain on väga täpne inseneeringu tipp, mis põhineb termotünaamikal, vedeliku mehhaanikal, ja soojusjuhtivusel. HVAC kasutaks suurtes hoonetes nagu näiteks koolides, kontorihoonetes ja pilvelõhkujates. 5.1 Küttmine Keskküte süsteem annab soojust kõikidesse hoone siseruumidesse või osale hoonest. Seda saab kmbineerida teiste süsteemidega et tekiks HVAC . Keskküte erineb kohalikust küttest sellepoolest et kütmine toimub ühes kohas, näiteks ahju ruumis, kütte ruumis kuid mitte geomeetriliselt kesk punktis. Kõige tavalisem kütmise viis on kütuste põletamine ahjus või katlas
TERMOREGULATSIOON · Meil on õhuke soojust isoleeriv rasvakiht ja väga hõre karvkate. · Soojust pidavad eluasemed, kehakatteks riided, soojusallikaks tuli. · Higistamine (autustumine jahutab). · Külmavärinad. · Soojude eemaldamine veresooned laienevad, eritub higi. · Soojuskao vähendamine veresooned ahenevad, higistamine lakkab. · Soojust võib saada või kaotada neljas viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise, soojuskiirguse teel. · Hüpotermia kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. · Surm saabub, kui kehatemperatuur on alla 25 kraadi. · Termoneutraalne tsoon 25-30 kraadi (püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks energiat ei kulu) · Kui keha temperatuur tõuseb 42-44 kraadini, tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja möödudes inimene sureb.
keskmine kiirus on püsiv. Soojuse hulka ehk soojushulka mõõdeti enne SI süsteemi kasutuseletulekut kalorites: üks kalor on soojushulk, mida on vaja, et tõsta 1 g vee temperatuuri 1 kraadi võrra. Soojusjuhtivuse korral on kehad omavahel kontaktis ja ühe keha molekulide või ka vabade elektronide põrked teise keha osakestega annavad energiat ühelt kehalt teisele. Eriti head soojusjuhid on metallid, sest neis on palju vabu elektrone. Soojusjuhtivusel üleantav soojushulk on seda suurem, mida suurem on kehade temperatuuride vahe, mida suurem on kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab. Tulemus oleneb ka keskkonnast, mis on kehade vahel. Konvektsiooni korral kantakse soojem keskkond üle teise kohta. Selle näiteks on sooja vee liikumine keskküttesüsteemis. Konvektsioon võib olla loomulik või sunnitud (pumba abil tekitatud)
isotermiliselt soojust saame arvutada üleantud soojusreservuaarist. See protsess soojushulgad: peab olema hästi aeglane, sest (kogu halliks värvitud ala pindala kiirema protsessi puhul peaks gaasi joonisel) ja temperatuur olema märgatavalt (tumehalli ala pindala). Edasi, madalam reservuaari temperatuurist, termodünaamika esimese seaduse et lasta soojusjuhtivusel kanda üle tõttu säilib energia, st tehtud töö soojust (koguhulgas ) kiirendatud korras. Selle tulemusel (see on S T gaas paisub ning paisumise käigus teljestikus kontuuri sisepindala- vt tehtavat tööd saab kasutada. helehall ala joonisel). Kasuteguri
annaabi.ee 
