Lipiidid: rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mitte lahustuvad/raskesti lahustuvad) Lihtlipiidid: Rasvad Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele)
(Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesandeks on olla sidemeks naha ja muude kudede (nt kõõluste ja lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). KASUTATUD KIRJANDUS Silm, H. (toim.) (2006). Nahahaigused. AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. AS Medicina.
Loomsed (tahked) sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid ja on seetõttu kõrgema sulamistemperatuuriga. Mida madalam on sulamistemperatuur, seda paremini omastab seda organism. Mida kõrgem on sulamistemperatuur, seda raskemini on rasv seeditav. Lipiidid 7 Lipiidide tähtsus organismis: Energia katmine ja säilitamine. Rasvavarusid jätkub 89 nädalaks. 1 g rasva annab 9,3 kcal. Kaitsefunktsioon rasvkiht on soojusisolaatoriks. Vähendab organismi soojakadusid ja kaitseb siseorganeid. Rasvas lahustuvate vitamiinide allikas ja lahustiks. Lipiide on vaja ka nende vitamiinide imendumiseks ja transpordiks organismis. Struktuurne roll on kudede ehitusmaterjaliks. Võtavad osa kasvuprotsessidest ja elutegevuse reguleerimiseks. Lipiidid 8 Asendamatute küllastamata rasvhapete allikas. Neid vajatakse ainevahetuse reguleerimiseks.
Samuti nad efektiivselt takistavad tule levimist ja kasutatakse tulekaitse isolatsiooniga. Mineraalvillade soojusjuhtivus koosneb kolmest komponentidest: kiudude soojusjuhtivusest, õhkkonna soojusjuhtivusest ja kiirguse soojuse kandmisest. Tahke aluse soojusjuhtivus, nagu üldsoojusjuhtivuse põhikomponent, sõltub kiudude geomeetriast ja nende orientatsioonist ruumis. Antud tiheduse juures on kõige efektiivsem soojusisolaatoriks mineraalvill kaootilise asukohaga ja korrapäratu orientatsiooni kiududega. Kiudude orientatsioon mõjutab ka mineraalvilla toodete tugevus omadusi. Nende survetugevus suureneb vertikaalselt orienteeritud kiudude arvu suurenemisega. Seega, mida rohkem vertikaalselt orienteeritud kiudude osakaal materjalis, seda väiksema tihedusega materjali saab kasutada antud survetugevuse tagamiseks. Selle põhjusel on kõige progressiivsem on selline
äraandmisviisiks siis kui ümbritsev temperatuur ja kehaga kontaktis olevate esemete temperatuur muutub võrdseks või kõrgemaks kui kehatemperatuur (üle 37), siis enam juhtivust kiirgust ei ole. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub, higi aurumise intensiivsus sõltub aga õhu niiskusest. Kui õhk on veeauruga täielikult küllastunud, siis ei ole aurumine enam võimalik – higi lihtsalt jookseb mööda nahka maha / riietesse. Selline ülessoojenenud higi muutub isegi soojusisolaatoriks (soodustab ülekuumenemise teket). Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega aurumine on võimalik. Siit järeldub, miks kuuma /niisket õhku on rasket taluda – ülekuumenemine tekib kergemini. see viis muutub ainsaks soojuse äraandmise viisiks siis, kui ümbritsev temp võrdsustub või ületab kehatemperatuuri. Higi aurumine aga sõltub veeauruga küllastatusest. Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral?
äraandmisviisiks siis kui ümbritsev temperatuur ja kehaga kontaktis olevate esemete temperatuur muutub võrdseks või kõrgemaks kui kehatemperatuur (üle 37), siis enam juhtivust kiirgust ei ole. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub, higi aurumise intensiivsus sõltub aga õhu niiskusest. Kui õhk on veeauruga täielikult küllastunud, siis ei ole aurumine enam võimalik higi lihtsalt jookseb mööda nahka maha / riietesse. Selline ülessoojenenud higi muutub isegi soojusisolaatoriks (soodustab ülekuumenemise teket). Mida kuivem on õhk, seda suurema intensiivsusega aurumine on võimalik. Siit järeldub, miks kuuma /niisket õhku on rasket taluda ülekuumenemine tekib kergemini. Kuidas organism käitub ähvardava ülekuumenemise või mahajahtumise korral? Keha pinna veresooned ahenevad toimub vere ümberpaiknemine keha sisemusse, see väldib soojuskadu kiirguse juhtivuse ja higi aurumise teel. Termoregulatsiooni iseärasused lastel
annaabi.ee 
