mandaat kestab 6 aastat. Loodus Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m). Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu. Maa põhjaosa on jahe ja niiske. Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 Kasutatud veebileheküljed https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa Grete Mark, 11b
Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter sobib sellise temperatuuri mõõtmiseks, mis jääb vahemikku - 50 kuni + 50 oC. Termomeetril on märk oC, mis tähendab, et selle see termomeeter kasutab Celsiuse temperatuuriskaalat. Mõnes riigis (näiteks USA-s) kasutatakse Fahrenheiti temperatuuriskaalat. Temperatuuri mõõtmisel on aluseks võetud vee külmumistemperatuur, mis on termomeetril märgitud arvuga 0. Soojakraade märgitakse ,,+"-ga, külmakraade ,,-"-ga. Plussmärgiga arvud on positiivsed arvud, miinusmärgiga arvud on negatiivsed arvud. Arv 0 ei ole positiivne ega negatiivne. · Massiühikud Massi mõõtmisel on meil põhiühikuks gramm. Gramm on massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist. Massi mõõdetakse kaaludega. Grammi tähis on g. · Liiter-ruumalaühik. Vedelike ja puisteainete koguse mõõtmisel kasutatakse mõõtühikut liiter (tähiseks L)
ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Veetee on Prantsusmaal Inglismaaga · Prantsusmaad eraldab Inglismaast La Manchi väin · Raudteeühendus on Portugali,Hispaaniaga · Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu · Maa põhjaosa on jahe ja niiske, kuus sajab keskmiselt 35 mm vihma · Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 · Prantsuse põllumehed kasvatavad nisu, otra, kaera, lina, suhkrupeeti, puu- ja köögivilju, loomadest peetakse veiseid ja lambaid · Prantsuse juustud ja veinid on kuulsad ja prantsuse kööki imetletakse ning jäljendatakse kõikjal maailmas nisu oder kaer · Pariis on haldus-, kunsti- ja moekeskus · Ta on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust · Et linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu,
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad
istusid kõik juba lõkke ümber, ning ootasid, et saaks maitsta paar tundi tagasi püütud Võrtsjärve haugi. Rõõmsalt söödi kala, vaadati päikese loojangut, meenutati päeva seiklusi, ning arutati homse päeva sisu. Kui kala oli söödud, päike loojunud, mindi magama, et puhkaks välja homseks Viljandi Folgiks ning tagasisõiduks Kuressaarde. Kolmas päev Üles ärgates oli ilm nagu ka eelmistel päevadel, ehk nagu suvel ikka: päike paistis, tuult ei olnud ja soojakraade oli peaaegu kolmkümmend. Käidi ujumas, pesemas ja söödi. Äkitselt saadi teada võimalusest rentida kaheksa kohalist kaatrit koos juhiga, ning sellist võimalust otsustati mitte käest lasta. Kaatri sõit Võrtsjärvel oli väga lahe ja põnev kogemus, ning sellega jäädi rahule. Juba ammu oli planeeritud ühtlasi tagasi Kuressaarde sõites külastada ka Viljandis toimuvat Viljandi folki, ning see jäi siis viimase päeva eesmärgiks. Viljandi folk on iga aasta juulis
hakkavad aegamisi kidura ja madala samblikuga asenduma. Poolel teel jõudis ta nagu ajas tagasi, hiliskevadisse tundrasse. Skagwayd ja Whitehorse'i eraldavad rannikumäed ulatuvad keskmiselt kahe kilomeetri kõrgusele üle merepinna: Skagway asub ühel pool, merepinnaga tasa, Whitehorse aga teisel pool, 700 meetri kõrgusel. Kuna ranniku lähedal tähendab iga ülespoole ronitud meeter natukene madalamaid soojakraade, võib paarisaja meetri raadiuses olla täiesti erisugune ilm. Skagways võib olla kakskümmend soojakraadi ja puud täies lehes, mõnesaja meetri kõrgusel nõlval on aga samal ajal kevad, pungade puhkemise aeg. Kuna kõrgemal saabub kevad hiljem ja sügis varem, on ka taimestik kiduram (seepärast mägede tipud nii paljad ongi). Mida kaugemale sisemaa poole, seda vähem kõrguse muutumine ilma mõjutab.
Islandi lõunaranniku kliima on põhjaranniku kliimast soojem, niiskem ja tuulisem. Islandi kõige külmem piirkond asub maa keskosas mägedes. Lõuna-Islandil langeb temperatuur talvel kõige rohkem umbes -10 °C kraadini, Põhja-Islandil ka u -15 °C kraadini, enamasti on aga Islandil talv soojem. Talvel esinevad tugevad tuuled ja vihmad. Suvi on lühike ja jahe. Temperatuur on parimal juhul + 23 °C kraadi lõunas ja + 24,5 °C kraadi põhjas. Enamasti on soojakraade vähem. Sademeid on aastas keskmiselt 850 mm. Kõige enam sajab novembrist märtsini, mil igas kuus on sademeid 8095 mm. Kõige vähem sajab juunis kui sademeid on keskmiselt 45 mm. Päikesevalguse hulk päevavalgusega tundide arv pööripäevadel: päikesekiirte langemisnurk pööripäevadel: kevadine 12,1 h kevadine 3,6 kraadi suvine 21.1 h suvine 23,4 kraadi
Juventudi saar, üle 1600 väikese rannikusaare ja hulk korallrahusid. Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200km. 4 Kliima Kliima on troopiline, passaatidega. Valitseb kaks aastaaega: maist augustini on vihmaperiood ja septembrist aprillini kuivaperiood. Jaanuar on aasta kõige külmem ja kuivem kuu. Ülejäänud perioodil on ilm mõnusalt soe ja vähese vihmaga. Soojakraade keskmiselt 26-28 C, veetemperatuur on aastaringselt ca +26 C. Õhuniiskus on suhteliselt suur. Viimastel aastatel on sagenenud orkaanide teke Kuuba lähistel. Loodus Kaks kolmandikku Kuuba territooriumist hõlmavad künklikud tasandikud. Saart läbib kõrgustike ja madalamate mägede katkendlik ahel: lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad ja kagus Sierra Maestra. Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrgune
annaabi.ee 
