killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks nii jalgteed kui ka autode parklat. Teeäärsed ja kruntidevahelised piirded rajada metallvõrgust või looduslikust materjalist 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus Ventilatsioon on sisse- ja väljatõmbega. Hoone ehitusel tuleb kasutada dokumentidega tõestatavaid looduslikke materjale. Välisseinte soojajuhtivustegur U=0,21 W/m 2K, katuse 2 soojajuhtivustegur U=0,22 W/m K. 12.Erinõuded Puuetega inimestele on hoonesse sisenemiseks ette nähtud kaldtee ja WC ning nõuetele vastav inventar. Hoone tamburi uste avanemine on automaatikaga ning põhiosa laius teha min 1000mm. -6-
või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks nii jalgteed kui ka autode parklat. Teeäärsed ja kruntidevahelised piirded rajada metallvõrgust või looduslikust materjalist 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus Ventilatsioon on sisse- ja väljatõmbega. Hoone ehitusel tuleb kasutada dokumentidega tõestatavaid looduslikke materjale. Välisseinte soojajuhtivustegur U=0,22 W/m2K. 12.Erinõuded Puuetega inimestele on hoonesse sisenemiseks ette nähtud kaldtee ja WC ning nõuetele vastav inventar. Hoone tamburi uste avanemine on automaatikaga ning põhiosa laius teha min 1000mm. -7-
14. Ülekandenähtused gaasides - Difusioon(massi ülekandmine) – läbikantava aine mass (dM) on võrdeline tiheduse gradiendiga (dσ/dx), pindalaga (dS) ja ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida võtab arvesse difteg (D). dM= - D(dσ/dx)dSdt D-difusioonitegur D=(temp)3/2/rõhk . Soojusjuhtivus – mingist pinnast läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus (η).See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= η(du/dx)dS 15. Aine agrekaatoleku muutused – Sulamine - aine üleminek
halvendada - vajadusel tuleb arvestada vajalike tehniliste lahenduste ja mürasummutitega. Klassiruumide uste heliisolatsioon peab olema vähemalt 30dB tavaklassides ja 40dB muusikaklassis. Peab olema tagatud standardikohane ruumide järelkõlakestus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spordisaalile, kus tuleb arvestada spetsiaalsete heliisolatsiooni ja akustiliste plaatidega. Ventilatsiooni müra klassiruumides ei tohi ületada soovitusliku piirtaset 32dB. Aknad Paigaldatud akende soojajuhtivustegur ei tohi ületada 1,4 W/m2K. Akende konstruktsioon peab tagama nõutud kaitse välismüra eest. Aknad peavad olema avatavad nende mugavaks pesemiseks, kusjuures ühes klassiruumis peab olema avatav vähemalt 1/3 akende pinnast. Akende avatavad osad peavad avanema nii kald- kui pöördsuunaliselt ja võimaldama "mikrotuulutust". Aluspõrandad Soovitatavalt arvestada betoonaluspõrandate ehitamisega. Erandiks on spordisaali
NA=6,02·1026 l/Kmol . 31.Ülekandenähtused gaasides Difusioon(massi ülekandmine) läbikantava aine mass (dM) on võrdeline tiheduse gradiendiga (d/dx), pindalaga (dS) ja ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida võtab arvesse difteg (D). dM= - D(d/dx)dSdt D-difusioonitegur D=(temp)3/2/rõhk . Soojusjuhtivus mingist pinnast läbikantav soojushulk (dQ) on võrdeline temperatuuri gradiendiga (dT/dx), pindalaga (dS), ajaga (dt) ning sõltub aine omadustest, mida arvestab soojajuhtivustegur (K).See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus ().See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= (du/dx)dS 32.Reaalse gaasi isotermid .Van der Wahlsi võrrand Reaalse gaasi ruumala on ideaalse
Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 3 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel
Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel
- talvine temperatuur, - talve kestus, - pinnase soojajuhtivus, - hoone soojarežiim, põranda konstruktsioon ja soojaisolatsioon - lumikatte paksus, - taimestik maapinnal. Lumevaba maapinna puhul saab külmumissügavuse z arvutada Stefani valemiga, mida on kasutatud normis SNiP 2.02.01-83 z=k F, kus F on külmahulk, mis arvuliselt võrdub negatiivsete temperatuuride kuu keskmiste väärtuste summaga (absoluutväärtused), 2λ k= , L λ on pinnase soojajuhtivustegur, L on jäätumissoojus. k keskmine ligikaudne väärtus erinevatel pinnaseliikidel on SniP 2.02.01-83 ja RIL 166 (1986) kohaselt on antud tabelis 4.2. Tabel 4.2 Külmumissügavuse parandustegurid 5 Pinnaseliik k Parandustegur Stefani valemiga arvutatud Savi 0,23 0,77 külmumissügavused mitmesugustes Eesti Möll 0,28 0,93 linnades ja asulates liivpinnase puhul on
annaabi.ee 
