Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/kuupmeetrit) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mulletoonid vaht-ja gaasbetooniks.
reliin e kummi-, pärgamiinkate. · Seinakattematerjalid (paberist ja kangast aluskihil immutatud sünteetilise polümeeriga) - linkrust, dermatiin, pestav tapeet. · Kiled, mida kasutatakse hüdroisolatsiooniks - polüisobutüleen-, kautsukkile, flourplastidest kiled. · Konstruktsioonimaterjalid kergete vaheseinte, piirete jms valmistamiseks - puit- ja klaasplastidest plaadid. · Isolatsioonimaterjalid (heli-, hüdro- ja soojaisolatsiooniks) - kiled ühe- ja mitmekihilised. Plastide kasutamine ehituses. Niiskustõkked · Kasutatakse põhiliselt kilesid: polüetüleen (PE), pehmed polüvinüülkloriidikiled (PVC) - on praktiliselt gaasi- ja veeaurutihedad. Vedelatena kasutatakse plaste samaks otstarbeks: katetena või tihendusmassina, asendades ammutuntud bituumenkatteid. Soojusisolatsioon Mupllplastid:
Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mullbetoon Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm. Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi: · isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, · konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi, · konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/m3). Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm². Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Mullbetoon ning kergbetoon omavad tulepüsivust kuni 2 tundi, raudbetoon talades
katta näiteks metallkattega ning kõik vuugid, läbindid ja isolatsioonimaterjali otsad tihendatakse hoolikalt. [17] 4.4 Plaatmaterjalid Kivivillast tugevad plaadid on sobivad kasutamiseks nii eluhoonete kui ühiskondlike hoonete ja tööstusrajatiste katuste ja fassaadide soojustamisel, kus olulisimaks on sageli vastupidavus koormusele ning tuleohutus. [18] 4.4.1 Suure tihedusega kivivillaplaadid 4.4.1.1 Kasutamine Sobib kasutada tuletõkke- ja soojaisolatsiooniks kõrge temperatuuriga tööstuslikel objektidel. 4.4.1.2 Omadused Madala sideainesisaldusega jäik ja tugev kivivillaplaat. Tihedus: Keskmiselt 230 kg/m³ Maksimaalne kasutustemperatuur: 700°C (sõltuvalt kasutusvariandist) Survetugevus: 130 kPa (kompressioon 10%) 4.4.2 Fassaadiplaadid Fassaadiplaadid peavad olema kõrgete soojusisolatsiooniomadustega jäigad tulekindlad plaadid, millel on hea vastupidavus aluselistele ainetele. Eksisteerivad enamasti krohvi alusplaatidena. 4.4.2
kasutatavate kummitoodete kohta esitatakse igati nõuetele vastavad sertifikaadid löögimüra isolatsiooni kohta, kuid tootekirjeldused ei sisalda informatsiooni õhumüra isolatsiooni kohta. Samas on mitmed kummitooted suhteliselt jäigad, mistõttu võib oletada, et teatud tingimustes (nt õhuke kiht kerges kihilises põrandas) võib see materjal ebasoodsate resonantsnähtuste tõttu vahelae õhumüra isolatsiooni isegi halvendada. Ka mitmed soojaisolatsiooniks kasutatavad akustika seisukohast jäigad vooderdusmaterjalid võivad põhikonstruktsiooni heliisolatsiooni vähendada. Elamute müratekitavate tehnoseadmete osas on olukord ühest küljest muutunud soodsamaks, kuna praegu sissetoodavad seadmed on tunduvalt väiksema müravõimsusega kui endised vene seadmed. Samas arvavad projekteerijad, et seadmete paigaldamisel ei ole enam mingeid piiranguid. Nii projekteeritakse ventilaatorid otse vaikust nõudvate
kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2...3 kordseks. Saadakse ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja tugeva paakunud kihiga. Kuulide poorsus on 60...80%, tihedus 400...800kg/m3, _=0,09...0,19W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2...4, keramsiitkruus 4...10 ja 10... 20mm. Kasutatakse teda kergbetoonide täiteainena, puistena soojaisolatsiooniks ja ka teedeehituses. Valmistatakse ka kergkruustooteid- plokid, sillused. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 89. FIBO kergkruus: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator
Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke,harvem monoliitseid seinu.Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Mullbetoonid Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid , jämedusega 0,3...2,0 mm Mahumassi järgi jagatakse mullbetooni 3 gruppi: - isoleerbetooni (kuni 500 kg/m3) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks, - konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900kg/m3) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi - konstruktsioonibetoon (900...1200kg/m3) Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/mm2. Mullbetoonid koosnevad sideainest, peenlivast (enamasti jahvatatud), veest ja mulletekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mullbetoonid vaht- ja gaasbetooniks. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk, jne
annaabi.ee 
