see, kellel on surres rohkem asju. Selle suurushullustuse ja väikekodanliku mentaliteedi pärast on pangalaenud ja krediitkaardid saanud lahutamatuks osaks meie elust. Inimesed mõtlevad, et neil on vaja pidevalt osta midagi uut ning nad teevad kõik, et vastata kommunikatsioonivahendite poolt kehtestatud standarditele. Ameerikas viis see finantssõltuvus kriisini. Tahaks loota, et eestlased õpivad sellest midagi, kuid nähes majandussurutise ajal inimesi kaupa täis kottidega kaupluste sooduskampaaniate ajal tunglemas, tekivad omad kahtlused. Meile ei too rõõmu paljad numbrid pangakontol, vaid pigem mõte sellest, kuidas seda summat millegi jaoks tarvitada. Raha paneb rattad käima. Tõepoolest, tänapäevase materiaalsetele väärtustele orienteeritud ühiskonna mootori panevad tööle kupüürid. See on olnud nii ka sajandeid enne meid. Nimelt just siis kerkis esile üks ühiskonna põhiprobleeme ebavõrdsus. Raha on vajalik normaalseks eksisteerimiseks ning on tihedalt seotud
finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Tarbijad ja säästjad. Harjutus Sügisel on Jürgen tööle asunud ning oma sissetulekutest maksab ta igas kuus 65 eurot laenu. Säästmisele ta ei mõtle, sest ei usu, et vajaminevat raha on sel moel võimalik suveks kokku saada. Jõulude ajal kaotab ta kontrolli kulutuste üle, sest kaupluste vaateaknad on väga peibutavad ja allahindlused hiiglaslikud. Ta lähtub põhimõttest, et osta tuleb sooduskampaaniate ajal, leides, et laenu jõuab ka hiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. • Ülesanne: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Tarbijad ja säästjad. Harjutus Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on
Ettevõtte funktsioon on teenida tulu vahetades/vahendades kaupu, tooteid või teenuseid. Seega on kogu ettevõtte tegevus ning funktsioon turundustööga otseselt seotud. 1 Turundus ehk marketing (inglise keeles marketing) on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. 4. Strateegilise turunduse olulisus Traditsiooniline agressiivne ja manipuleeriv 20. sajandi turundus on asendunud turundusega, mis eelistab laialdaste imagoreklaamide ja sooduskampaaniate asemel suust suhu marketingi ja kuulujututurundust (Rohtla 2007). See turundusmeetmestik, mida nimetatakse täna uueks, on homme juba vananenud. Turu pidev muutumine on üks põhjuseid, miks on strateegiline turundus oluline. Kuuekümnendatel aastatel kujunes planeerimine ettevõtete jaoks oluliseks tegevuseks. Mitu selle aja jooksul läbi viidud uuringut näitasid, et firmad pöörasid planeerimisele märkimisväärset tähelepanu. Näiteks Conference Board'i uuringust selgus, et 420 ette-
tööpäevade kliendid ja nädalavahetuse kliendid jne. Hinnaalanduste tegemise puhul on samuti tegu nõudluse ühtlustamisega ning seda tehakse tavaliselt väikese nõudlusega teenindusaja nõudluse suurendamiseks: hinnaalandused nädalavahetustel, tööpäeva lõppedes, hooaja välisel ajal, kommunaalteenuste öised tariifid. 29 Sooduskampaaniate korraldamisel kasutavad ettevõtted lühiajaliste hinnaalanduste tegemist koos reklaamikampaaniaga. Meeldivate teenuste arendamise puhul töötatakse välja klientidele täiendavaid mugavusi pakkuvad teenused. Reserveerimissüsteemide arendamise käigus töötatakse nõudluse ühtlustamiseks ning klientide ooteaja vähendamiseks välja teenindusaegade eelneva kokkuleppimise süsteem. Lisaks tavalisele reserveerimissüsteemile kasutatakse veel ka ülereserveerimist
raha kokku saada, kuna Kaja ei pea lisaks reisi raha kogumisele tasuma tagasi kiirlaenu. Kaja peab säästma vähemalt 167eurot. Sügisel on Jürgen tööle asunud ning oma sissetulekutest maksab ta igas kuus 65 eurot laenu. Säästmisele ta ei mõtle, sest ei usu, et vajaminevat raha on sel moel võimalik suveks kokku saada. Jõulude ajal kaotab ta kontrolli kulutuste üle, sest kaupluste vaateaknad on väga peibutavad ja allahindlused hiiglaslikud. Ta lähtub põhimõttest, et osta tuleb sooduskampaaniate ajal, leides, et laenu jõuab ka hiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama
annaabi.ee 
