Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5.Eestis tuli võimule Venemaa ning algas Vene aeg Eesti Põhjasõja järel Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid.
Eriti tagurlikud tendentsid Nõukogude juhtkonnas olid hakanud ilmnema peale 1968. a. Tsehhoslovakkia sündmusi, kus reformikommunistide tegevus jõuga maha suruti. Breznev oli mõõdukas neostalinist, kes ei rehabiliteerinud täielikult ja avalikult Stalinit ja tema poliitikat kuid kes koondas kogu võimutäiuse enda ja oma sõpradest ja sugulastest koosneva "meeskonna" kätte. Nõukogude majandussüsteem oli oma sisemised arenguvõimalused ammendanud. Ta toimis edasi vaid tänu soodsaile välistingimustele. Maailmaturul tõusid naftahinnad ning naftaekspordist suurenesid NSV Liidu sissetulekud. See võimaldas Läänest importida kõike hädavajalikku. Niiviisi säilitati küll majanduslik stabiilsus, kuid Nõukogudemaa mahajäämus Läänest suurenes, sest NSV Liit ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Täies jõus jätkas vaid sõjatööstus. NSV Liit oli sõjaliselt ja poliitiliselt maailma suurriike, ent paljude
Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused. Talupojad püüdsid sõjaolukorda kasutada selleks, et mõisnike võimu alt vabaneda. Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, niiöelda rahuajale. Sõda on inimeste loomuses. Võib üsna julgelt väita, et sõjad ei kao iial. Sõda on vältimatu, temaga tuleb arvestada. Aga lohutuseks, igas halvas on killuke päikest. Seega ka sõjas on nii positiivseid kui negatiivseid jooni. Need eelmainitud sõjad on olnud üheks tähtsaks teguriks Eesti kujunemisel. Ajaloos on olnud veel mitmeid sõdu, mis vääriks mainimist, aga tänaseks kõik.
150 000170 000 inimest. ERINEVUSED JA SARNASUSED 4. Maarahvas Kuid Põhjasõda oli rahvaarvule eriti laastav. Lisaks 1710. aastal maad laastanud katku tõttu oli olukord väga raske. Sellegi poolest kasvas rahvaarv jälle, seda tänu soodsaile majandusoludele ja Muinasajal suuremate epideemiate puudumisele. Rootsiaegne rahvaarv saavutati 1750. aastatel. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt majanduslikult sõltumatute patriarhaalsete sugukondadena, kus puudus märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne kihistumine. Erinevate sõdade mõju, erinevate võõrvõimude aeg
meest, harvem ka kohvipõõsa marjadest. Veini on leitud ka 4000 aastat tagasi elanud Egiptuse Vaarao Pepi II hauast. Viinamarja kasvatus sai alguse tõenäoliselt Kaukaasiast ja Kaspia mere ümbrusest, levis sealt vahemere äärde ja umbes 2000 aastat tagasi laialdaselt Euroopasse. Eriti arenenud oli veinikultuur Vanas-Kreekas ja Roomas. Roomlased viisid veinikultuuri Germaaniasse ja Britanniasse. Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad. Keskaajal kasvatati viinamarju ka Lõuna-Inglismaal ja Belgias. Veinikultuuri arengut soodustas kirik. Kloostrite juurde rajati armulauaveini valmistamiseks viinamarjaaedu. Munkadega levis veinivalmistamiskunst 18. sajandil ka Californiasse. Prantsusmaalt põgenenud hugenotid panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein
annaabi.ee 
