Linnaõhk teeb vabaks Katriin Mangus 10.c XIII sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt. Paljud inimesed tulid elama linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Kuid kas see oli õige valik? Kas linnas oli tõesti midagi sellist,mis võis olla parem kui maal? Mis tõmbas inimesi linna poole? Keskaegsed linnad tekkisid enamasti jõesuudme, silla või koolmekoha juurde,soodasse sadamapaika. Samuti ka sinna, kus oli rohkesti kaubateede sõlmepunktid. Linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö,kaubandus,turvalisus ja soodne asukoht. Linna ei saa areneda ilma talupojadeta,kuna viimased olid need, kes linlasi toitsid. Näiteks kaupmehed ostsid talupoegadelt erinevad tooteid ning said neid edasi teistesse riikidesse viia.Talupoegadega sai linn täiendada oma elanikkonna.
naaberriikidega, Teeba oli usukeskus, preesterkonna tähtsus tõusis. Hilis-Egiptuse periood- 1075-525 a eKr, pealinn oli ...........võõramaised valitsejad, säilis siiski traditsiooniline ilme. Matmis tavad: surma järgne elu oli vaid neil keda mumifitseeriti, Vana riigi ajal oli see kätte saadav vaid ülikutele ja vaaraole, mumifitseeriti nii et aju ja sisikond võeti välja, ning asendati mürriga, seejärel panevad nad keha 70-ks päevaks soodasse, siis pesevad ning mähivad nad linasesse riideribasse ja määrivad vaiguga(liim), vaaraod maeti püramiididesse, mis nad olid lasknud enda jaoks ehitada. Templid olid jumalate maapealsed kojad, (nelinurkne, müüriga eraldatud) kuulsamad templid Karnak ja Luxor Sotsiaalne hierarhia: 1)vaarao-seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester 2)asevalitsejad- piirkonna valitseja 3)preestrid-riigi nõuandja, religioosne kombetalitlus 4)kõrgemad väepealikud-
surnukeha säiliks. Ainult siis oleskelu. järgneb hauatagune elu. Võeti välja kõik sisikond, ajud ninakaudu, aga süda pandi tagasi. Asetati organid eraldi anumatesse ja puhastati. Kõht topiti mürri ja vürtse täis ning õmmeldi uuesti kinni. Siis asetatakse keha soodasse. 70 päeva pärast pesevad nad surnukeha ja mähivad linasesse riidesse. Peale seda asetatakse muumia sarkofaagi. Teadusharud Praktilise suunitlusega. Matemaatika. Võtsid kasutusele Arstiteadus. tänapäevani kehtiva Olid osavad kirurgid, süsteemi, et arvu suuruse
Õlil on nii tugev toime, et see sisikonna ja liha välja uhub. Laibast jäävad järele vaid nahk ja luud. Kui see protseduur on lõppenud, antakse laip sugulastele tagasi. Kolmas mumifitseerimisviis, 13 mida kasutatakse väikese sissetulekuga klientide puhul, on järgmine: kõhuõõs puhastatakse lahtistiga ja soolatakse sisse. Mumifitseerijad asetavad laiba lõpuks seitsmekümneks päevaks soodasse ning lasevad selle seejärel ära viia". On vaja lisada, et palsameerivad preestrid, kes eemaldasid aju, südame, kopsud, maksa, mao ja sisikonna, asetasid need eraldi nelja väikesesse kivinõusse, kanoopidesse, mis kaeti kaitsejumala pea kujulise kaanega. Uue Riigi ajastul kujutasid need Horose nelja poega (või tema nelja abilist): inimpealist Mestit (või Amset), ahvipealist Hapit, saakalipäist Tuamutefi ja kullipealist Gebhsennufi
balsameeriad aga asuvad hoolsalt tööle. Esmalt tõmbavad nad raudkonksuga nina kaudu välja aju, eemaldades osa sellest niisugusel moel, osa aga koljusse ravimit sisse kallates. Seejärel teevad nad terava Etioopia kiviga lõike külge ja võtavad välja kogu sisikonna, mille puhastavad palmiveini ja purustatud lõhnainetega. Siis täidavad nad kõhuõõne mürri ja muude vürtsidega ning õmblevad uuesti kinni. Kui see tehtud, panevad nad keha seitsmekümneks päevaks soodasse, nii et see oleks üleni kaetud. Seitsmekümne päeva möödudes pesevad nad surnukeha, mähivad selle tervenisti linasesse riideribasse ja määrivad kummivaiguga, mida egiptlased liimina kasutavad. Sellisel kujul antakse surnukeha tagasi omastele. Omaksed panevad ta puust inimesekujulisse sarkofaagi, sulgevad selle ning viivad hauakambrisse, kus paigutavad otse vastu seina. Selline on kõige täiuslikum balsameerimise viis.
määratud aja soodas laagerduma. Seejärel lastakse kehast seedriõli välja. Õlil on nii tugev toime, et see sisikonna ja liha välja uhub. Laibast jäävad järele vaid nahk ja luud. Kui see protseduur on lõppenud, antakse laip sugulastele tagasi. Kolmas mumifitseerimisviis, mida kasutatakse väikese sissetulekuga klientide puhul, on järgmine: kõhuõõs puhastatakse lahtistiga ja soolatakse sisse. Mumifitseerijad asetavad laiba lõpuks seitsmekümneks päevaks soodasse ning lasevad selle seejärel ära viia". On vaja lisada, et palsameerivad preestrid, kes eemaldasid aju, südame, kopsud, maksa, mao ja sisikonna, asetasid need eraldi nelja väikesesse kivinõusse, kanoopidesse, mis kaeti kaitsejumala pea kujulise kaanega. Uue Riigi ajastul kujutasid need Horose nelja poega (või tema nelja abilist): inimpealist Mestit (või Amset), ahvipealist Hapit, saakalipäist Tuamutefi ja kullipealist Gebhsennufi. Need olid vaimud, kes valvasid
annaabi.ee 
