Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene
vähendab seedeinfektsioonide riski: surub inimese soolestikus alla sinna sattunud haigustekitajaid ja suurendab kasulike laktobatsillide hulka. vähendab ateroskleroosi riski: langetab aterogeense oksüdeeritud LDL sisaldust, suurendab LDL biokvaliteeti ja vereseerumi antioksüdatiivset potentsiaali. Lactobacillus fermentum ME-3 tegutseb väga aktiivselt selliste sooleinfektsioonide tekitajate vastu, nagu näiteks Salmonella Typhimurium ja Shighella sonnei. Koos antimikroobsete kinoloonidega väldib ME-3 salmonellade kandluse teket, mis võib inimestel põhjustada raskeid vaevusi. ME-3 sisaldavad tooted suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet mitmetele teistelegi seedeinfektsioonide tekitajatele. ME-3 regulaarne manustamine suurendab kasulike laktobatsillide üldhulka ja liigilist mitmekesisust. 3 Referaat „Probiootilised piimatooted“
3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade
n Väikelapsed< 6 kuu. AIDS patsiendid enam haaratud. Antimikroobne ravi n E. coli tundlikkus antibiootikumide suhtes varieerub. n Ravimresistentsuse määramine on enamasti vajalik. n Tsefalosporiinid 2 ja 3 pk, aminoglükosiidid, karbapeneemid, kinoloonid. n EHEC antibakteriaalse ravi korral võib suureneda shigataolise toksiini hulk veres, mis võib vallandada HUS. Virulentsusfaktorid n Shiga toksiin toodab S. dysenteriae, mõnikord väheses hulgas S. flexneri ja S. sonnei. n Pärsib valgu sünteesi 60S ribosoomil. See põhjustab soole haavandumist. n Välismembraani valgud ja sekreteeritud valgud. ¨ Neid valke toodetakse kehatemperatuuril ja kontakti korral M rakkudega, põhjustades bakterite fagotsütoosi vakuooli sisse. ¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi epiteelist väljapoole.
*Shigella avastas Jaapani bakterioloog Shiga 1890. a. ja tema auks sai ta ka nime. Shigella ei kasva nii lihtsatel söötmetel, nagu Escherichia. Ta vajab näiteks juurde nikotiinhapet, paljud tüved ka N-aluseid jt. vitamiine. Laktoosi ei käärita ja glükoosist gaasi ei tooda. Looduslikuks elukeskkonnaks vaid inimeste ja ahvide seedetrakt. Vabalt looduses ei esine. Perekonnas on 4 liiki: S. dysentheriae, S. flexneri (loomade ja homoseksuaalide patogeen), S. boydii, S. sonnei (nakatab just lapsi). Põhjustavad inimestel ja primaatidel düsenteeriat. Geneetiliselt väga lähedane Escherichia coli'le. Shigellat on vaadeldud ka kui enteroinvasiivset ja auksotroofset E. colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka
Vaktsiinid on suukaudne elusvaktsiin ja polüsahhariidne konjugaatvaktsiin. Bakterid mõmm :) 05/06 Shigella Üldist. G- fakultatiivne anaeroobne pulk, fermenteerib, oksüdaas-. Välismembraan muudab kuivamisele vastuvõtlikuks. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st. Truusalu: ainus liikuv Enterobacteriaceae seas. 4 liiki: S. sonnei enamiku infektsioonide põhjustaja arenenud maailmas, S. flexneri arengumaades, S. dysenteriae kõige tõsisemate infektsioonide põhjustaja, S. boydii esineb harva. Epidemioloogia. Inimesed on ainus looduslik reservuaar. Levik inimeselt inimesele fekaaloraalselt. Riskipopulatsioon: noored lapsed lasteaedades, sõimedes, hoolekandeasutustes, nende laste õed-vennad-vanemad, meessoost homoseksuaalid. On väga infektsioossed (infitseerimiseks vaja vähe tekitajaid – ID 103).
annaabi.ee 
