ekspluatatsiooniparameetritest sisaldama: · Lasti- ja tankioperatsioonide dokumentatsiooni korrashoiuks, püstuvuse-, süvise-, trimmi- ja surveparameetrite arvutusteks ning süvisenäitude hindamiseks (laevasisene süviseuuring) mõeldud heakskiidetud arvutiprogrammi ja tarkvara; · Püstuvuse kiire ja usaldusväärse mõõtmise süsteemi; · Telemeetrilist süvisenäitude lugemise heakskiidetud süsteemi; · Telemeetrilist tankide sondeerimise heakskiidetud süsteemi 2. Koos selle seadmestikuga peab laevas olema lihtne ja arusaadav kasutusjuhend laeva töökeeles ja mingis muus Administratsiooni poolt nõutavas keeles (vaata MSC/Circ.891 Juhtnöörid arvutite kasutamiseks ja rakendamiseks laevas). 3. Kui laevas on juurutatud püstuvuse mõõtmise, süvise mõõtmise ja tankide sondeerimise alusel töötav arvutibaasne hindamissüsteem, peavad olema ette nähtud ka sobivad
on antud hinnangud 0.93-0.98. Taimkatte kiirgusvõime oleneb lehepinnaindeksist, taimeliigist, fenofaasist jms. Reeglina ei erine taimelehtede temperatuur väga palju ümbritseva õhu temperatuurist. Et tõlgendada infrapunase piirkonna radiomeetria tulemusi, on kasulik teada, millised faktorid kujundavad taimkatte ja aluspinna temperatuuri ja mõista maalähedases õhukihis toimuvaid küllaltki keerukaid (bio)füüsikalisi protsesse taimelehe energiabilansi võrrand. Ka taimkatte termilise sondeerimise seisukohalt on õhulõhede takistusel tähtis osa. Kui õhulõhed on avatud, siis on transpiratsiooni intensiivsus suur ja taimelehtede temperatuur reeglina veidi madalam kui õhu temperatuur. Kui aga õhulõhed on suletud, siis taimelehtede temperatuur võib tunduvalt ületada õhu temperatuuri. Ei ole motet võrrelda samast taimkattest erineval ajamomendil tehtud termilisi ülesvõtteid kui ei ole infot meteoroloogiliste tingimuste eriti õhutemperatuuri kohta.
elektroodiga. Ta põhineb kivimite erineval elektrijuhtimisel. Temaga on lihtne kontuurida karsti- ja lõhevööndeid, sealhulgas allmaakaevandustes.ElektroprofileerimineMeetod võimaldab määrata elektrilise eritakistuse poolest erinevate kivimite horisontaalset e. pindmist levikut. Elektroprofileerimisel kasut mitmesuguseid toite- ja mõõteelektroodide kombinats. Elektroprofileerimine ei võimalda määrata setete paksust. Selleks kasut vertikaalse elektrilise sondeerimise meetodit.Vertikaalne elektriline sondeerimine Selle meetodi abil saab määrata elektriliste eritakistuste poolest erinevate kihtide sügavust.Väga oluline on õige uurimissügavuse valik. Kui toiteliin on liiga pikk, levib elektriväli liiga suures ruumis ja täpsus on väike, kui aga toiteliini pikkus on liiga väike, ei ulatu elektriväli orgu täitvate setete ja aluspõhjakivimite kontaktini. 5)Gravimeetriline uurimismeetod ja selle rakendused
Turba kännusus (turbasse mattunud puit) Turba kännususe all mõistetakse turbasse mattunud kändude ja puutüvede mahulist hulka. Arvesse tuleb seejuures ainult see puit, mis on püsinud kõvana ja takistab kraavide kaevamist ning kündmist. Turbas leiduvat puitu, mis on küll säilitanud oma esialgse struktuuri, kuid on sel määral lagunenud, et teda on võimalik lõigata labidaga, turba kännususe hulka ei arvata. Turbasse mattunud puidu hulk määratakse sondeerimise teel. Sondeerimiseks valitakse uurimislapil kaks 50 m üksteisega risti olevat käiku, millel tehakse vastava sondeerimisoraga iga meetri tagant üks mineraalkihini ulatuv torge. Torgetes saadud tabamused märgitakse üles, kusjuures näidatakse ära ka puitu tabamuse sügavus. Saadud andmeil arvutatakse keskmine tabamuste %. Tabamuse protsendi alusel arvutatakse kännususe protsent joonisel 2 toodud M.Pavlovi graafiku järgi. Et kännud paiknevad soodes enamasti kihiliselt, on
ühenduses neelu ninamise osaga. Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgedel asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked. Ninaõõs jaguneb vaheseina varal kaheks sümmeetriliseks pooleks. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ninakäik. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega ehk ninakõrvalkoobastega (ülalõualuu-, lauba-, kiilluu-urge ja sõelluulabürint). Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Alumise ninakäigu horisontaalne suund on oluline mao sondeerimise ja ninakaudse hingamisteede intubatsiooni korral (→ ptk „Hingamisteede käsitlus“). Neeluõõs paikneb nina, suu ja kõri taga. On hingamisteede ja seedekanali ühtne osa, siin nimetatud teed ristuvad (aspiratsiooni oht!) Neelu osad: Ninakarbik Neelu ninamine osa (nasopharynx) Kõva suulagi Pehme suulagi Neelu suumine osa orolarynx Keel Keelepõhja lihased Neelu kõrimine osa laryngopharynx
annaabi.ee 
