Muusika koht ühiskonnas muusika tellijaks sai haritud kõrgkodanlus, kes pidid üleval orkestreid ja tellis heliloojatelt teoseid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja status helilooja ei olnud enam õukonna ega kiriku teenistuses Homofooniline mitmehäälsus, Muusika instrumendid kujunes välja klassikaline sümfooniaorkestri koosseis, väga populaarseks soolopilliks sai klaver, Uued zanrid ja vormid Vormid: tähtsaim sonaadivorm; rondo ja variatsioon. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonata, trio, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert, sümfoonia. Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust. Glucki ooperireform. Tähtsamad heliloojad Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven
reeglina mitme osalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumantaalkontsert, keelpillikvartett jasüfoonia. Sissejuhatus ekspositsioon(peateema ja kõrvalteema) töötlus(peateema ja kõrvalteema) kooda. Klassikaline sonaat on 3- või 4-osaline instrumentaalteos, mille esimene osa reeglina on sonaat-allegro vormis. Esineb ka 1-osalisi sonaate, mile puhul säilitatakse S-A vorm. Sonaadivormi areng sai alguse juba 17. saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane);
Suur haritud kõrdkodanlus, mitmehäälsus sümfooniaorkestri koosseis, sonaadivorm; rondo ja Wolfgang Amadeus Mozart veerand) Prantsuse revolutsioon), kes pidas üleval väga populaarseks variatsioon. Ludwig van Beethoven määravaks klassika sai orkestreid ja tellis soolopilliks sai klaver. Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid. põhinevad zanrid: elavnes avalik Üha enam tähtsustus sonaat, trio, kontserdielu, vabahelilooja staatus- keelpillikvartett,
muusika. (Sümfooniline muusika on süm- fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus. Sellega välditi muusika liigset keerukust ja järgiti klassitsismi selguse ja lihtsuse taotlust. Kõige täht- samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalist teemat: peateema ja kõrvalteema. Uued žanrid, mis põhinesid sonaadivormil: Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat: peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglina aeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osa ehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert
kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid. Virtuoosid - Erakordselt kõrged tehnilised nõudmised ja võis teha muusiku üleöö kuulsaks terves Euroopas. Orkestrimuusika - Võeti kasutusele uusi pille: inglissarv, pikolo-ja bassklarnet. Orkestrimuusikas oli uueks zanriks sümfooniline poeem. Kammerlaul ehk lied - Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus. Instrumentaalkontsert - Kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolmeosaline. Esimene osa põhineb sonaadivormil, lõpus improvisatsiooniline soololõik-kadents. Sümfoonia - Oluliseks eeskujuks Ludwig van Beethoven. Eripäradeks olid: Sümfoonilise tsükli ülesehitus ning orkestratsioon. Kolmandaks eripäraks oli programmiliste pealkirjade panemine. Milline pill oli kõige populaarsem sooloinstrument? Too näiteid. Populaarsemateks pillideks olid viiul ja klaver. Mida tähendab programmiline muusika? Too näiteid. Romantismiajastu muusikale on iseloomulik vabamad vormid, erksus, vaheldusrikkus,
tõimuusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. (Sümfooniline muusika on süm-fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus. Sellegavälditi muusika liigset keerukust ja järgiti klassitsismi selguse ja lihtsuse taotlust. Kõige täht-samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema. Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil: Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat:peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglinaaeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osaehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert
sonaadivorm ehk sonaat allegro; variatsioon; rondo. Sonaadivormil põhinevad zanrid: sonaat, zanrid, vormid Vaimulikus muusikas Vaimulikus muusikas Ooper (opera seria, trio, keelpillikvartett, gregooriuse koraal, missa (reekviem), mad- opera buffa), kantaat, instrumentaalkontsert,
Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 – uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni- Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 1780-1810 – parim looming - Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v uued instrumentaalmuusika vormid - rondo (vorm, milles refrään vaheldub erinevate teemadega), variatsioonid, sonaadivorm, kammermuusika vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid...
annaabi.ee 
