Vahest on hea enda veendumistest taganeda nii ei teki konflikte läbirääkimistel. Inimesed, kellega pead pidama läbirääkimisi on erinevaid nii, et varu kannatust. Samuti tuleb osata ennast hästi väljendada, et ei tekiks arusaamatusi. Läbirääkimistel meeldib mul olla algul kuulaja rollis, et teada saada, mida ta minult tahab. Kui mulle miski ei meeldi, siis jään oma veendumusele kindlaks ja ütlen selle välja, kuid ütlen nii, et teine pool ei solvuks ega saaks minu peale pahaseks. Arvan, et olen nendest neljast stiilist kombineeritud, sest ma ei ole kohe kindlalt võitleja, kaasaja, keskenduja ja kooskõlastaja, vaid natukene siit ja sealt. Läbirääkimistel toob edu oskuslik suhtlus, mitte kavalus Läbirääkimistel ei piisa ainult raamatu lugemisest, sest oskus tuleb just praktikas ja vigade õppimisest. Läbirääkimistel on vaja teha koostööd, et mõlemad osa pooled rahule jääksid
Muudeti (lihtsustati) keelt, keele mõttes sai rohkem lubatuks. Tekkis 'uue keele' idee (novojaz). Palju hakati kasutama sõnaosi uute ühendsõnade moodustamiseks. Paljud traditsioonilised väljendid said uue tähenduse. Kirikupühad jäeti kalendrist välja, lisandusid proletariaalsed pühad. Kõik elukutsetega seonduv oli järsku väga oluline. Kirjandusteostelt nõuti proletariaalset sisu (kusjuures oli oluline kajastada erinevaid ameteid, et nende esindajad ei solvuks) ja õnnelikku lõppu (traagikat ei tunnistatud, isegi kui kõik surma said, ei olnud see traagiline, sest nad surid tuleviku õnne nimel). Seda suhtumist on nimetatud holistlikuks utopismiks, see oli suunatud ühiskonna kui terviku muutmisele (see sisaldas endas ettearvamatut tegelikult). Muutmisele kuulus ka inimene, kasvatus sai väga oluliseks. Teadvust püüti mitut moodi muuta. Ümber pidid sündima talupojad (kes olid küll töölised, aga samas ka omanikud) ja intelligents
moondub. See on sama, kui elada pikka aega sellises suhtes, kus ei saa pere ringis rääkida tõtt. Siis vajud inimesena täiesti valedesse ja sa ei suuda enam töötada ega midagi teha täie jõuga, pühendumusega. Sa moondud. Tekib igapidi nihestus, kõik asjad muutuvad valeks. Mu hea sõber käis arvamusfestivalil ja oli pahane, et nii hillitsetud ja poliitkorrektseid vestlusi polnud ta juba tükk aega kuulnud. Eks see tuli seal vist kartusest, et keegi mingil juhul ei solvuks ega solvunut mängiks. Jah, see käib lihtsakoelise keelekasutusega, üksühese mõtlemisega kaasas, et solvutakse: see ütles seda ja too ütles toda. Et olla positiivsem, võiks tuua vastupidiseid näiteid, suurepäraseid vestlejaid, kes iga asja peale ei solvu, sest mõtteruum on nii rikas, et seal ei olegi justkui kohta sellisele nähtusele. Mis puutub aga solvumisse, siis mulle tundub, et efektsed solvumised, mis jõuavad meediasse, on kuidagi
arvamuse kohaselt on selleks suur iseseisev töö, haridust soosiv kodune õhkkond ja inspireeriv õpetaja, püüdlikkus ja järjekindlus, huvi aine vastu ning rõõm keeruliste ülesannete lahendamisest. Andekusteooriate põhjal tuleks kindlasti lisada ka loovus. 35 Isiksuseomadused määravad aga suuresti selle, kuidas inimene end realiseerida suudab. Kes on andekas laps? Kuidas selline hinnang anda, et vähem andekas ei solvuks? Sellele küsimusele vastates on hea toetuda Harvardi ülikooli professori Howard Gardneri multiintelligentsuse teooriale, mis paneb meid märkama ja tunnustama erinevaid andeid. Selle põhjal võib öelda, et iga laps on milleski andekas - olgu see siis matemaatiline või lingvistiline andekus, muusikaline, ruumiline, kinesteetiline või naturalistlik võimekus, oskus ennast analüüsida ja eesmärgistada või eriline tundlikkus teistega suhtlemises.
) kui oskus öelda "ei", ära öelda. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 107 Erinevad käitumisviisid suhtlemises Leiti, et "ei" on sama normaalne vastus kui "jah". Inimesena on mul õigus osa rollidest keelduda, kui ma ei jaksa neid täita. Samas võib äraütlemine teisele haiget teha, ta võib solvuda. Oluline oskus on seega ära öelda nii, et partner ei solvuks ja endal ei tekiks ebameeldivaid tundeid. "Ei" ja "jah" on elus võrdsed vastused. Teenindajatele ei taheta lubada "ei" ütlemist, pannes nad sageli pingelisse olukorda. Reaalsuses peame tahes tahtmata valima, kellele öelda "ei" (näiteks on võimalik majutada vaid kaks inimest, soovijaid on aga kolm). Sellise surve all valitakse tihti see, kes manipuleerib rohkem (hädaldab, ähvardab jne., vt. negatiivsed mõjutamismehhanismid).
annaabi.ee 
