molekulid. · Keemiline ka solvatatsiooniteooria selle kohaselt moodustavad lahustuva aine ja lahusti molekulid ebapüsivaid keemilisi ühendeid solvaate (vee puhul hüdrataate) H2SO4*(H2O)n; CaCl2*H2O jt. Soojusefektid lahustumisel · Tahkete ainete sublimeerumisel on entroopiline tegur ainumäärav, kuid tahkete ainete lahustumisel lisandub entroopilisele tegurile solvatatsiooni mõju. · Kui soojusefekt on negatiivne siis on protsess endotermiline ka siin on entroopiline tegur juhtiv. Lahustumise soojusefekt koosneb põhiliselt kahest osast: a) hüdratatsiooni (solvatasiooni) energiast-q b) kristallvõreenergiast c · Kuna hüdratatsioon on eksotermiline soojus eraldub siis on q alati positiivne · Kristallvõreenergia väärtus c - on negatiivne kristall laguneb üksikuteks
Vastavatel lipiididel on madalam sulamistemp ning nad annavad membraanidele elastsuse. Vt rasvhapete struktuuri esitamisviisid (12/5); süstemaatilised ja triv nimetused (12/6;7); ja levinuimad esindajad (12/8). 2. Triatsüülglütseroolid (triglütseriidid) = rasvad; on kolmealuselise alkoholi ja kolme rasvhappe estrid. Peamine eneregeetiline varu organismides (sest: enimtaandatud süsiniku vorm looduses; ei vaja solvatatsiooni; efektiivselt pakitavad). Termoisolatsioon. Metaboolne vesi (rasvhapete oksüdatiivsel lõhustamisel vabaneb vesi ja süsihappegaas). Rasvad ei kuulu membraanide koosseisu. Glütserofosfolipiid
Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett. Vahad Pika C-ahelaga alkoholide ja pika C-ahelaga rasvhapete estrid. Vees lahustumatud ja omavad kaitsefunktsiooni. (Loomade nahk ja karv, taimede lehed ja lindude suled on kaetud vahakihiga.) Glütserofosfolipiidid Polaarsed lipiidid, kus glütserooli C-1 ja C-2 juurde on estersidemega seotud rasvhapped ja C-3 juurde fosfodiestersidemega polaarne alkohol. Näiteks koliin ja letsitiin.
sisemusest elektrilisse kaksikkihti üleviimiseks tehtav töö. (3) Eeldatakse, et Wi on puhtalt elektrostaatiline töö, so Wi sisaldab peale elektrostaatilise ka teisi jõude, mida Gouy teooria ei arvesta. Ei arvestata spetsiifilist adsorptsiooni põhjustavaid jõude ning tööd, mida tehakse lahusti väljatõrjumiseks elektrilisest kaksikkihist lahuse sisemusse. Ei arvestata ioonide vastastikust toimet, mis on seotud steeriliste faktoritega elektrilises kaksikkihis. Ei arvestata ioonide solvatatsiooni ja solvaatkatete deformatsiooni osakeste sisenemisel elektrilisse kaksikkihti. Gouy teooria võimaldab kvalitatiivselt iseloomustada paljusid eksperimentaalselt leitud efekte ja leida erinevaid parameetreid, kuid ei võimalda selgitada ioonide spetsiifilise adsorptsiooni nähtusi. Stern kombineeris oma teoorias Helmholzi ja Gouy-Chapman tooriat. Sterni teooria põhiseisukohad on järgmised: Ioonide laeng, mis kompenseerib metalli laengu qM, koosneb kahest osast. Üks osa ioonidest
Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne vesi ainemolekulidega nii tugevalt seotud, et jääb aine väljakristallumisel lausest aine kristallide koostisesse selliseid ühendeid nim. Kristallhüdraatideks. NT: CuSO4*5H2O (cuprumsulfaatkristallhüdraat.) Tahkete ainete lahustumisega vedelikes kaasneb enamasti soojuse neeldumine see seletub energia kuluga, mis
Struktuuri näide: 2.) Aineklass lipiidid hõlmab järgmisi esindajate rühmi: · Rasvhapped · Rasvad · Glütserofosfolipiidid · Sfingolipiidid · Vahad · Steroidid · Terpenoidid Vahel loetakse steroide terpenoidide hulka! Lipiidide funktsioonid organismides on näiteks: · Kaitsefunktsioon (nt. vahad nahal, karvadel, lehtedel) · Energia varuaine sest on enimtaandatud süsiniku vorm looduses, ei vaja solvatatsiooni ja on efektiivselt pakitav · Ehituslik funktsioon (nt. kolesterool on rakumembraani tähtis koostisosa) · Regulatoorne funktsioon (nt. steroidhormoonid reguleerivad loomades soolabilanssi, metaboolset- ja sugufunktsiooni) 3.) a. Heksadekaanhape ehk palmit(iin)hape b. 9,12-oktadekadieenhape ehk linoolhape c. 9,12,15-oktadekatrieenhape ehk alfa-linoleenhape 4.) Looduslikes rasvhapetes on domineerivaks cis-konfiguratsioonis isomeerne vorm.
läbimõõduga kui 1 µm.Süsteem on heterogeenne ja suhteliselt ebapüsiv seismisel võib tekkida värvuse muutus, hägu või sade. Solvatatsioon ja dissotsiatsioon Solvatatsioon - lahusti (solvendi) struktuuri muutus lahustumise käigus. Lahusti molekulid ja lahustunud aine osakesed (ioonid, molekulid) või dispergeeritud süsteemides kolloidosakesed liituvad, tekivad muutuva koostisega solvaadid. Solvatatsiooni erijuhtum hüdratatsioon - vee molekulide liitumine mingi muu aine osakestega (ioonidega, molekulidega), lahusesse moodustuvad hüdraadid. Dissotsiatsioon lahustumisel lahustunud aine jagunemine solvateeritud ioonideks. Lahustumisega võib kaasneda soojusefekt: · eksotermiline efekt lahustuva aine kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on väiksem kui solvatatsioonil vabanev energia; · endotermiline efekt - kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on suurem kui lahustuva
annaabi.ee 
