· Pipi on väga julge ja suhtlusaldis. · Tema jaoks ei ole probleem rääkida võhivõõraga. · Ta on hüperaktiivne ei saa niisama käed rüpes paigal istuda ja tühja passida, kogu aeg peab olema tegevus, kuitahes absurdne see ka ei oleks. · Tal peab alati olema võistlusmoment nt. Katsub ta jõudu rammumeestega, laseb politseinikel end mööda majakatuseid taga ajada ja muu selline. · Ta ei solvu peaaegu kunagi vaid vastab solvangutele mõne sarkastilise või terava kommentaariga. Kui aga sellest ei piisa, on ta alati valmis oma jõudu kasutama. · Ta kohaneb väga kiiresti alles oma uute majja kolides on ta seal kohe rahul. Kui ta peab minema Kurrunurruvutimaale oma isale külla, harjub ta ka seal elamisega väga kiiresti ära. Koleerik Katherina William Shakespeare "Tõrksa taltsutusest" · Julgeb inimestega suhelda, oma arvamust avaldada ja seisab oma tõekspidamiste eest.
mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hiljem kui laps juba oma teed läheb on vanematega suhtlemine külm ja kalk..Aga see on minu arvates igal lapsel erinev kõik oleneb isiksusest. Mõni solvub kergesti teine peab aga ka kõige suurematele solvangutele mehiselt vastu ja ei kõiguta teda ei noomimine ega rääkimine.Tuleks lapsele kindlalt selgeks teha et mis on tal lubatud,mis mitte ja millele järgneb karistus Esimesena tuleks kasutusele võtta lihtsamad karistusmeetodid. Näiteks keelata tal vaatada tal telerit või mängida arvutiga,suuremate lastel aga näiteks vähentada taskuraha või kehtestada koduarest. Aga ega sellegi karistuse määramine ei peaks lihtne olema ennem tuleks ikka kaaluda kas see
Samuti on lapsele keelatud oma tunnete näitamine. Viha ja valu on normaalsed reaktsioonid haavamisele, kuid valu tekitavas keskkonnas on viha lapsele keelatud ja valu liig talumatu üksinduses läbi elamiseks. Seega peab laps need tunded alla suruma ja ta õpib olema tumm. Tema tummus kindlustab küll kasvatuslike põhimõtete mõju, kuid kätkeb endas samal ajal hulgaliselt hilisemat arengut mõjutavaid ohte. Kui adekvaatne reaktsioon lapsele osaks saanud solvangutele, alandustele ja väärkohtlemisele laiemas mõttes puudub, siis ei integreerita neid elamusi isiksusse, vaid tunded jäävad allasurutuks ning lootusetult jääb rahuldamata vajadus neid jäljendada. Enamikule inimestest põhjustab raskeid hingelisi kannatusi just lootusetus kunagi väljendada teadvustamata traumasid koos nende juurde kuuluvate tunnetega. Selliste tunnetega võivad tekkida häired isiksuses, näiteks neuroos, kui selle tegelik põhjus pole mitte
21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku ,,Sellest, et hea ja kurja..." ning seostage see renessansi üldiseloomust.-ga Arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Hädad (või haigused) pääsevad meisse ainult meie arusaama kaudu, meie võimuses on neid põlata või heaks pöörata. Meie kujutlusvõime on see, mis annab kurjusele või kohutavale niisugused omadused, meie võimuses on seda muuta. Meie ise omistame haigustele ja viletsusele, solvangutele kibeda maitse, kuid võiksime omistada hea maitse, see on meie endi kätes. Mõned inimesed peavad surma, vaesust ja valu oma peamisteks vastasteks, samas teised peavad seda maise elu piinade ainsaks pääseteeks. See, mida väidetakse, mis paneb inimese surma kartma, on valu, surma tavaline eelkäija. Kuid tegelikult püüab inimene end valede põhjustega välja vabandada. Just see, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu talumatuks. Valu on halvim asi, mis meid tabada võib
Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused mitmesugustele pärimistele, soovidele, palvetele, kurtmistele, vabandustele, hinnagutele, solvangutele jne.; lähtuvad konkreetseist sõnadest partneri poolt öeldus: (Anna... --) Anna jäi Tartus rongi alla; (Ei usu! --) Anna urruaugule musu! (Ei viitsi... --) Kui ei viitsi, võta vits pihku! (Ise... --) Ise on sealaudas; (Kuhu? --) Kuke suhu; (Ma mõtlesin... --) Kalkun ka mõtles (et muneb aga...); (Ma nägin unes... --) ...et kassi pee põles...; (Miks? --) Sest koera nimi oli Viks ~ Reks ~...; (Mis kell on? --) Ratastega masin ~ Viisveerand kuus ~ Uuurmaakri leivakannikas; (Mis nimi
raskusteta hakkama. Pole just eriti meeldiv vaadata kui kaugeltki mitte primitiivne nahhaal tallab mõnuga teise primitiivse nahhaali inimlikke väärtusi jalge alla, naeruvääristab teda teiste silmis. On selge, et see kes hindab inimlikke väärtusi, ei hakka mitte kunagi alavääristama neid, isegi sellise subjekti puhul, kelle käitumine on ebameeldiv. Primitiivne suhtluspartner on teatud mõttes väärastunud, reageerida tema solvangutele, tähendab kinnitada ka enda väärastumust (oled samasugune, pole temast parem). Kas õpetada või alandada need on ikkagi erinevad asjad. III Manipulatiivne tasand See suhtlustasand asub primitiivse ja konventsionaalse suhtlus tasandi vahel. Subjekt, kes on valinud partnerluse sellel tasandil, on oma lähenemise poolest partnerile väga sarnane primitiivsele dialoogis osalejale, kuid kui ta tegutseb läheneb ta konventsionaalsele tasandile
annaabi.ee 
