Viktor von Kotzebued, kes peksti läbi ning sunniti osalema mõisa lõhkumises ja kandma punast lippu. Vanamõisa parun Otto von Budberg olevat rakendatud hobuse kõrvale vankri ette ning sõidetud Velise kõrtsi, kus talle heinu ette antud. Rahutuse mahasurumine Rahutuste likvideerimise ajaks moodustati keisri ukaasiga 24. novembrist ajutine Balti kindralkubermang ja määrati ajutiseks kindralkuberneriks Vassili Sollogub (1848–1914). Eestimaa kubermangu kuberner oli märtsist kuni 13. novembrini 1905 Aleksei Lopuhhin. 13. detsembril 1905 saatis Eestimaa Rüütelkonna peamees parun Eduard Julius Alexander von Dellingshausen telegrammi Venemaa Keisririigi siseministrile Pjotr Durnovole palvega saata maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema
tema vastu kenad olema. Ta on ainult maakonnaarsti poeg, vaene kui kirikurott. VARVARA: Noh, siis pole tast mingit kasu. (Ljubovile) Ega sa ometi ei taha öelda, et Tatjana saatis krahv Sollogubi kirjad tagasi? LJUBOV: Sa pead seda tema käest ise küsima, ema. (Ljubov tõuseb järsku püsti ja vaatab aknast välja aeda.) MIHHAIL: Ma olen kuulnud, et Sollogub on keigar. TATJANA: Jah, mitte nagu sina. MIHHAIL: Ma ei kahtlusta sind enam kunagi, Tata. Ja ennast ka mitte. (Tatjana upitab ennast võrkkiigest maha.) TATJANA: Su kiri oli kohutav. MIHHAIL: Ma kannatasin, sellepärast. (Tatjana lükkab kerge tõukega Mihhaili võrkkiigest välja. Ljubov tuleb aeda.) TATJANA: Ljubov! Kuulsid? LJUBOV: Limonaad on valmis.
Järvamaal, Pärnumaa põhjaosas. 1905 aasta rev lõpp: detsembri-jaanuari vahetusel leiab aset verepulm, ehk karistussalkade tegevus. Sõjaseadus Liivimaa kubermangus 22.11. Lõplikult sundisid Keskvalitsust Baltikumis karmimat kätt kasutama Läti sündmused. Balti kubermangud tunnistati avaliku mässu pk-ks, otsustati sellega kõva käega lõpp teha, 28.11 nimetati ametisse Baltimaade kindralkuberner. Selleks määrati sõjaväelane Vassili Sollogub. Talle allutati kõik kohalikud tsiiviilkubernerid, kubermagu valitsused, 19 000 sõjaväelast. Talle tehti ülesandeks mäss maha suruda. Hakkasid tegutsema sõjaväljakohtud. Arreteerimisest otsuse tegemiseni tohtis kulutada max 48h. Sollogub asus peakorteriga Riiga, toi sinna oma staabi ja töötas välja kava mässuliste rahustamiseks. Esialgu mõeldi Läti rahustamise peale. Alles pärast mõisate põletamise algust, 24.12 laiendati sõjaseadus ka Eestimaa kubermangule
Demokr valimise teel, kõik valla omanikud, hääleõigus ka naistel. Komiteed jätkasid omakroda revol süvendamist, hakati moodustama rahvamiilitsa salgad, valmis kaitsma ja ründama. Vene võimud, aug – kuulutati kuramaal sõjaseisukord, poliitiliste piirangutega. Kubermangu võimudel puudus jõud et sõjaseadust ellu viia, seega ei muutnud pm midagi, 22nov kuulutatakse ka Liivimaa kubermangus, olukorra muutus Vene-Jaapani sõja lõpp. 28nov nimetaai baltimaade kindralkuberner V. Sollogub, käsutuses suur vägi, peamiseks ülesandeks revol mahasurumine. Jagaks mitmeks suuremaks karistusekspeditsiooniks, eesmärk seada kindel kord, omakorda veel jaotumine karistussalkadeks. 1905dest-1906ajaanuaris, lasti u 1700 inimest läti aladel. Toimusid mitmed kokkupõrked läti talurahavarmeega. Lõppesid enamvähem veebr, kuid jäid sõjakohtud, mässus osalenute arreteerimine, hukkamine. Kokku hukkus u 3000 lätlast. Mitmed tuhanded saadeti vanglasse, asumisele 10000
riiklikku sümboolikat, ametnikud ja mõisnikud põgenesid linnadesse. Ühe nädalaga (12.–20. detsember) purustasid, põletasid või rüüstasid mässajad Eestis täielikult või osaliselt 160 baltisakslastele kuuluvat rüütlimõisa (20 % eramõisadest) ja 40 viinavabrikut. Mõisnike materiaalne kahju ulatus 3,2 miljoni rublani, hävis ajalooliselt ja kultuuriliselt väga väärtuslikke esemeid. Karistussalkade terror. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seadusliku võimu ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. Kubermangud jaotati osadeks, kuhu saadeti väiksemad salgad. Põhimõte oli, et üleliigse karmuse eest ei karistata, küll aga leebuse eest. Eriti jõudsalt tegutsesid salgas 1905 dets ja 1906 jaanuar. Lasti maha palju inimesi, sh ka süütuid ja alaealisi
annaabi.ee 
